Piirissaare tulekahju uurimiseks algatati kriminaalmenetlus ({{commentsTotal}})

Piirissaarel põles möödunud ööl maha taas üks elumaja. Inimesi majas ei elanud ning selles polnud ka elektrit. Juhtunu uurimiseks algatati kriminaalmenetlus.

Täna Piirissaarel ligi kolm tundi menetlustoiminguid läbi viinud piirkonnapolitseinik, kriminaaluurija ning kriminalist kogusid sündmuskohalt olemasolevad tõendid, võtsid ekspertiisi jaoks proove, küsitlesid kohalikke inimesi ning kogusid muu vajamineva info uurimise läbiviimiseks.

Põlengu kõigi põhjuste väljaselgitamiseks käib kriminaalmenetlus paragrahvi alusel, mis käsitleb asja rikkumist ja hävitamist, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

Tartu politseijaoskonna politseikapten Anita Peiponen teatas varem, et kuigi selle põlengu täpsemad tagamaad on parasjagu selgitamisel, on politsei tööpraktika on näidanud, et üldjuhul saavad sellised tulekahjud alguse mõne elektriseadme rikkest või hooletust ümberkäimisest lahtise tulega.

Esinenud on ka juhtumeid, kus teatud juhtudel süüdatakse kindlustuspettuse eesmärgil.

"Praegu, kui uurimistoimingud käivad, ei ole alust siiski arvata, et tegu oleks sarisüütamisega. Varasemate tulekahjude uurimine Piirissaarel ei ole selle kahtlustamiseks samuti põhjust andnud, ent kahandab sellegipoolest arusaadavalt saarel paikneva kogukonna turvatunnet. Saame hetkel aga kinnitada, et puuduvad andmed, mis sunniks ümber hindama varasemate põlengute tekkepõhjuseid, milles süütamist ei ole tuvastatud," ütles Peiponen.

Tegemist oli sel aastal juba kolmanda põlenguga saarel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui mais läksid elektrilühisest tuleroaks kolm maja ja kirik, siis juulikuise kahe maja ning eileöise põlengu põhjused on alles väljaselgitamisel.

"Kui esimese juhtumi puhul on tulekahju põhjus üheselt selge, siis eelmise tulekahju puhul seda veel selgeks pole tehtud. Kui avalikkuses on küll levinud ühe akulaadimise tagajärjel tekkinud tulekahju, siis tegelikult see niimoodi ei ole. Seda põhjust selgitatud pole ja seda selgitab praegu politsei. Ja praegusel juhul, mis eile alguse sai, menetlejad on praegu saarel, kaasas on politsei ja seal alles uurimine algab," selgitas Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik.

Toimetaja: Merili Nael



FOORUM
arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: