Piirissaare tulekahju uurimiseks algatati kriminaalmenetlus ({{commentsTotal}})

Piirissaarel põles möödunud ööl maha taas üks elumaja. Inimesi majas ei elanud ning selles polnud ka elektrit. Juhtunu uurimiseks algatati kriminaalmenetlus.

Täna Piirissaarel ligi kolm tundi menetlustoiminguid läbi viinud piirkonnapolitseinik, kriminaaluurija ning kriminalist kogusid sündmuskohalt olemasolevad tõendid, võtsid ekspertiisi jaoks proove, küsitlesid kohalikke inimesi ning kogusid muu vajamineva info uurimise läbiviimiseks.

Põlengu kõigi põhjuste väljaselgitamiseks käib kriminaalmenetlus paragrahvi alusel, mis käsitleb asja rikkumist ja hävitamist, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

Tartu politseijaoskonna politseikapten Anita Peiponen teatas varem, et kuigi selle põlengu täpsemad tagamaad on parasjagu selgitamisel, on politsei tööpraktika on näidanud, et üldjuhul saavad sellised tulekahjud alguse mõne elektriseadme rikkest või hooletust ümberkäimisest lahtise tulega.

Esinenud on ka juhtumeid, kus teatud juhtudel süüdatakse kindlustuspettuse eesmärgil.

"Praegu, kui uurimistoimingud käivad, ei ole alust siiski arvata, et tegu oleks sarisüütamisega. Varasemate tulekahjude uurimine Piirissaarel ei ole selle kahtlustamiseks samuti põhjust andnud, ent kahandab sellegipoolest arusaadavalt saarel paikneva kogukonna turvatunnet. Saame hetkel aga kinnitada, et puuduvad andmed, mis sunniks ümber hindama varasemate põlengute tekkepõhjuseid, milles süütamist ei ole tuvastatud," ütles Peiponen.

Tegemist oli sel aastal juba kolmanda põlenguga saarel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui mais läksid elektrilühisest tuleroaks kolm maja ja kirik, siis juulikuise kahe maja ning eileöise põlengu põhjused on alles väljaselgitamisel.

"Kui esimese juhtumi puhul on tulekahju põhjus üheselt selge, siis eelmise tulekahju puhul seda veel selgeks pole tehtud. Kui avalikkuses on küll levinud ühe akulaadimise tagajärjel tekkinud tulekahju, siis tegelikult see niimoodi ei ole. Seda põhjust selgitatud pole ja seda selgitab praegu politsei. Ja praegusel juhul, mis eile alguse sai, menetlejad on praegu saarel, kaasas on politsei ja seal alles uurimine algab," selgitas Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema