Valitsus kiirendab eurotoetuste investeerimist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: valitsus.ee

Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel kiirendada Euroopa Liidu toetuste kasutusele võtmist, et elavdada majandust ja tõsta tempokamalt inimeste elatustaset.

Eesti saab praegusel, 2014-2020 rahastamisperioodil 3,5 miljardit eurot Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimistoetust. Koos Eesti riigipoolse panusega on juba töösse võetud paketi kogusumma 4,6 miljardit eurot ehk iga päev investeeritakse 1,26 miljonit eurot.

„Valitsuse eesmärk on kiirendada juba tänavu eurotoetuste kasutamist ja tuua nende investeerimist ette poole, et majandusele hoogu juurde anda. On ju selge, et mida kiiremini me selle raha majandusse toome, seda kiiremini Eesti majandus ja meie kõik sellest võidame,“ märkis valitsusjuht Taavi Rõivas.

Tänane valitsuse kabinetinõupidamine toimus erandkorras Tallinna Tehnikaülikooli majandus- ja sotsiaalteaduskonna majas, mille ehituse eelarvest tuli samuti osa struktuuritoetustest.

Nõupidamisel andis rahandusminister ülevaate toetuste kasutamise senisest käigust ja tempost. Seejärel rääkisid ministrid toetuste kasutamisest oma vastutusalas, avades struktuurivahendite abil läbiviidavate reformide tagamaid ning tutvustades suuremaid projekte ja objekte, mida eurotoetuste eest on rahastatud või kavatsetakse rahastada.

Suuremad struktuuritoetuste projektid 2014-2020 perioodil:

- Haabersti ristmiku, Reidi tee ja Tallinna ringtee ehitused ning trammitee rajamine Tallinna lennujaamani

- Rail Balticu ja Balticconnectori rajamine

- Igasse maakonda tuleb riigigümnaasium, kolm on juba sel perioodil avatud

- Kaasajastatakse 100 kooli digitaristut ja uuendatakse tehnoparki

- Suurematesse linnapiirkondadesse rajatakse 2300 lasteaiakohta ning 140 kilomeetrit kergliiklusteed

- Pakutakse ligi 200 000 noorele spordi- ja vabaajaveetmise võimalusi

- Täiendkoolitatakse 65 000 täiskasvanut

- Ehitatakse või renoveeritakse järgmise 8 aasta jooksul üle Eesti 59 tervisekeskust

- Vähendatakse 40 000 kodu energiatarbimist kortermajade soojustamise ja 137 km ulatuses küttetorude uuendamise kaudu

- Töövõimereformi elluviimisesse investeeritakse enam kui 160 miljonit eurot

- Pärnu, Tallinna ja Tartu linnapiirkonnale on ette nähtud kokku 66 miljonit eurot.

Toimetaja: Priit Luts



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: