Kadrinas tekitab vaidlusi tänavanime muutmine ({{commentsTotal}})

Kadrinas on kired lõkkele löönud 175 meetri pikkune tänav, millele volikogu andis praeguse Tehnika asemel nimeks Sauna. Vana nime kaitsjad said võidu kohanimede komisjonist, mille aga valla juhid lubavad omakorda kohtus vaidlustada.

Praegu Sauna nime kandva tänavajupi ääres olevatest majadest on märkimisväärsed ehitised numbritega 1 ja 5. Neist esimene on 12 korteriga elamu, mille asukatest enamik on tänavale Sauna nime andmise vastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Majas numbriga 5 asub saun, mis on Kadrina saunaklubi valduses. Nende vahele jääb paremaid aegu ootav hoone. Tänava teisel poolel elumaju ei ole.

Nimesaaga sai alguse 2012. aasta kevadel, kui tänavate nimede korrastamise käigus sai Rakvere tee 12 hoonest Tehnika 1, mis ka kortermaja elanikele sobis. Kusjuures juba siis tehti ettepanek panna lõigule Sauna nimi, kuid tookord see ettepanek volikogus läbi ei läinud. Ei saatnud Sauna tänava pooldajaid volikogus edu ka 2013. aastal.

Käesoleva aasta maikuu volikogus vormistati Kadrina saunaklubi taotlus lõpuks häältega 8:7 määruseks ja 175-meetrine lõik sai endale nimeks Sauna tänav. Kaks vallakodanikku esitasid volikogu määruse peale kohanimenõukogule vaide ja see ka septembri alguses rahuldati.

Üks vaide esitajatest, vallavolikogu liige Marko Teiva on kohanimenõukogu otsusega rahul, sest ta ei näe mingit põhjust, miks peaks Tehnika tänava nime ümber muutma.

"On tõendamata, et see Sauna tänav on rahva südames ja igapäevases kasutuses. Selle kohta ei suutnud vallavalitsus mingisuguseid tõendeid esitada," ütles Teiva.

Kadrina saunaklubi president ja kohaliku volikogu liige Ülo Kais on teemat kommenteerides silmanähtavalt väsinud.

"Mõtlesime hoolikalt kõik läbi. Vallas öeldi, et kõik on seaduspärane ja nii ta vist ka on. Ja ka meil volikogu hääled tulid välja. Nii et praegu on sauna tänava silt üleval. Natuke rõõmu jääb puudu, miks inimesed meile vastu seisavad. Meie tahame neile ainult head," rääkis Kais.

Endise Tehnika ja praeguse Sauna tänava elanik Harald Rahupõld leiab, et saunaklubist on saanud vallas paralleelvõim. Tema sõnul pole asi enam niivõrd tänava nimes, vaid põhimõttes.

"Nüüdseks see nimi ei ole teab mis oluline. Olulisem on see, kuidas seda nime on taotletud. See oli esimene, mis meile ei meeldinud ja sellepärast me selle volikogu otsuse ka vaidlustasime. Niimoodi lihtsalt ei ole sünnis ega kena tegutseda," selgitas Rahupõld.

Kogu lugu viitab sellele, et just Kadrinas toimuv võib tõusta Eesti tänavanimede üle käivate tobedate kohtuvaidluste tippu ehk kemplemine Tartu Madruse tänava nime ümber on saanud endale väärika konkurendi.

Toimetaja: Merili Nael



Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema