Anneli Tõevere-Kaur: õunaaedade valvur ({{commentsTotal}})

Anneli Tõevere-Kaur
Anneli Tõevere-Kaur Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Õun on vili, milles on salapära ja väge, seda on läbi aegade teatud ja sümbolina tähistab see suuri asju. Neist suurim on muidugi Aadama ja Eeva lugu, kirjutab Anneli Tõevere-Laur oma repliigis.

Igal õhtul on puude all rohu sees küpseid õunu. Krügeri tuviõun on maailma parim õun. Eesti õunad ongi kõik maailma parimad õunad. Ja kõige maitsvamad ikka värskelt süüa, neist ei raatsigi me teha moosi või mahla, suhkruga pole asi päris see. Kisselli teeme vahel siiski. Nii et sööme nii palju kui jaksame ja jagub teistelegi, kel aeda ei ole.

Õun on vili, milles on salapära ja väge, seda on läbi aegade teatud ja sümbolina tähistab see suuri asju. Neist suurim on muidugi Aadama ja Eeva lugu.

Maistest kirjeldustest üks kaunimaid, mida tean, on pärit Philippe Delermilt. Ta kirjutab õunte lõhnast, sellisest, mille võimusesse satume keldrisse astudes, kus neid sügisande hoitakse restidel ja ümberpööratud kastidel (“Väikesed naudingud”, e.k. 2004, tõlkija Indrek Koff).

Lõhn on mähkinud endasse kõik pruunid ja punased toonid, lisanud natuke erkrohelist. Lõhn toob välja ka õunakoore õrnuse ja vaevutajutava kareduse. Huuled kuivad, teate juba, et seda janu ei saa kustutada. Kui lööksite hambad õuna valgesse ihusse, ei juhtuks mitte midagi. Te peaksite muutuma oktoobrikuuks, muldpõrandaks, keldrivõlviks, vihmaks, ootuseks. Õunte lõhn on valus. See kannab endas tugevamat elu, aeglust, mida me enam ei vääri.

Õhtune jalutustiir õunapuude all siiski õnneks aeglustab kogu olemist. Õhus on tunda kargust. Tuul jääb enne ööd vaiksemaks. Ja naabri kass hiivab end heki alt meie õuele, tema inimeste seatud korraldusest ei hooli.

Keset muruplatsi jääb kass korraga seisma, käpp õhus. Huvitav, keda või mida ta märkas? Mõned meist usuvad, et loomadel on võime tajuda vaimolendeid.

Tõmban kampsunihõlmad koomale ja lähen tuppa, mõeldes õunaaedade valvurist – võib-olla on kusagil selline vaim. Ja ehk oli temagi just praegu oma ringkäigul, rohukõrred juustes, jume nagu valgel klaaril.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema