Uku Toom: presidendivalimiste esimene voor sõltub suuresti sotsidest ({{commentsTotal}})

Uku Toom
Uku Toom Autor/allikas: Ülo Josing

Valimiskogu koguneb Eesti presidenti valima pooleteise nädala pärast. Sealse esimese vooru saatus sõltub suurel määral sellest, kas sotsiaaldemokraadid otsustavad oma kandidaadiga välja minna, arutleb Uku Toom.

Valimiskogu lõplik koosseis selgub laupäevaks, aga üldjoontes on nende koosseis teada ka praegu. Käib üldine arvutamine, kelle toetus kui suur on ja kui suur on niinimetatud "soo" ehk erakondliku kuuluvuseta valijameeste osa. Üldiselt leitakse, et suur.

Tõsi, kui vaadata, kui palju erakonnad räägivad endal valimiskogus toetajaid olevat, siis paistab, et mingit sood ei ole, kõikjal kindel maa. Reformierakond ja Keskerakond arvestavad 80-90 valijamehega, IRL ja Vabaerakond loodavad kokku pea sama palju, sotsid räägivad 50st, EKRE ka millestki sinnakanti ulatuvast.

Reformierakonna käed ei ole seotud, vaid hoopis laiali kahe kandidaadi vahel, olgu Kaljurand nii sõltumatu kui tahes.

Ja me räägime siinkohal alles erakondlikest kandidaatidest ehk Siim Kallasest, Mailis Repsist, Allar Jõksist, Mart Helmest ja Eiki Nestorist. Kusagilt peavad aga tulema ka nii-öelda sõltumatu ja parteideülese kandidaadi Marina Kaljuranna sõltumatult ja parteideüleselt mõtlevate valijameeste hääled.

Igal juhul on Keskerakonna, IRLi, Vabaerakonna, sotsiaaldemokraatide (kui Nestor ikka kandideerib) ja EKRE (kui Helme oma 21 allkirja kokku saab) käed esimeses voorus seotud, sest nemad peavad toetama oma kandidaati. Reformierakonna käed ei ole seotud, vaid hoopis laiali kahe kandidaadi vahel, olgu Kaljurand nii sõltumatu kui tahes.

Niisiis on esimeses voorus selge konkurents kindlate leeride vahel, kus – nagu varasem praktika on näidanud – võib otsustada ka üks hääl.

Kui valimiskogu teises voorus on vastamisi Reps ja Jõks, on see pea ainus variant, mille korral president võib jääda valimata.

Teises voorus grupeeruvad jõud ümber. Ja siis läheb huvitavaks. Kui sinna pääseb Siim Kallas ja tema vastu Mailis Reps või Allar Jõks, on jõudude jagunemine teatud määral ennustatav. Sama lugu on, kui edasi saab Marina Kaljurand kas Mailis Repsi või Allar Jõksi vastu.

Keerulisem on, kui teises voorus peaksid konkureerima Kallas ja Kaljurand – siis tuleb enne hääletust väga intensiivne läbirääkimiste voor, et otsustada, kelle taha koonduvad ülejäänud erakondade jõud.

Sama keeruline on olukord, kui teises voorus on Reps ja Jõks. Mida teeb sel juhul Reformierakond? Tegelikult on see pea ainus variant, et president jääb valimata.

Praeguse seisuga saab kogu seda protsessi suurel määral suunata üks erakond – sotsiaaldemokraadid. Nemad pole veel otsustanud, kas seavad Eiki Nestori üles või mitte. Ja teevad ilmselt targasti, kui ei sea. Esimesest voorust edasi pääseda šansse pole, hea mulje on aga riigikogu valimistega juba jäetud.

On ju tore anda oma otsustav panus presidendivalimiste teises voorus, aga mitte midagi halba pole selles, kui otsustada ära esimene voor. Ja seda võivad sotsid väga lihtsalt teha: ükskõik, kelle taha nad koonduma peaksid, teises voorus on see kandidaat kindlasti. Loomulikult ei räägi ma siin Mart Helmest.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: ERRi raadiouudiste kommentaar



SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.