Uku Toom: presidendivalimiste esimene voor sõltub suuresti sotsidest ({{commentsTotal}})

Uku Toom
Uku Toom Autor/allikas: Ülo Josing

Valimiskogu koguneb Eesti presidenti valima pooleteise nädala pärast. Sealse esimese vooru saatus sõltub suurel määral sellest, kas sotsiaaldemokraadid otsustavad oma kandidaadiga välja minna, arutleb Uku Toom.

Valimiskogu lõplik koosseis selgub laupäevaks, aga üldjoontes on nende koosseis teada ka praegu. Käib üldine arvutamine, kelle toetus kui suur on ja kui suur on niinimetatud "soo" ehk erakondliku kuuluvuseta valijameeste osa. Üldiselt leitakse, et suur.

Tõsi, kui vaadata, kui palju erakonnad räägivad endal valimiskogus toetajaid olevat, siis paistab, et mingit sood ei ole, kõikjal kindel maa. Reformierakond ja Keskerakond arvestavad 80-90 valijamehega, IRL ja Vabaerakond loodavad kokku pea sama palju, sotsid räägivad 50st, EKRE ka millestki sinnakanti ulatuvast.

Reformierakonna käed ei ole seotud, vaid hoopis laiali kahe kandidaadi vahel, olgu Kaljurand nii sõltumatu kui tahes.

Ja me räägime siinkohal alles erakondlikest kandidaatidest ehk Siim Kallasest, Mailis Repsist, Allar Jõksist, Mart Helmest ja Eiki Nestorist. Kusagilt peavad aga tulema ka nii-öelda sõltumatu ja parteideülese kandidaadi Marina Kaljuranna sõltumatult ja parteideüleselt mõtlevate valijameeste hääled.

Igal juhul on Keskerakonna, IRLi, Vabaerakonna, sotsiaaldemokraatide (kui Nestor ikka kandideerib) ja EKRE (kui Helme oma 21 allkirja kokku saab) käed esimeses voorus seotud, sest nemad peavad toetama oma kandidaati. Reformierakonna käed ei ole seotud, vaid hoopis laiali kahe kandidaadi vahel, olgu Kaljurand nii sõltumatu kui tahes.

Niisiis on esimeses voorus selge konkurents kindlate leeride vahel, kus – nagu varasem praktika on näidanud – võib otsustada ka üks hääl.

Kui valimiskogu teises voorus on vastamisi Reps ja Jõks, on see pea ainus variant, mille korral president võib jääda valimata.

Teises voorus grupeeruvad jõud ümber. Ja siis läheb huvitavaks. Kui sinna pääseb Siim Kallas ja tema vastu Mailis Reps või Allar Jõks, on jõudude jagunemine teatud määral ennustatav. Sama lugu on, kui edasi saab Marina Kaljurand kas Mailis Repsi või Allar Jõksi vastu.

Keerulisem on, kui teises voorus peaksid konkureerima Kallas ja Kaljurand – siis tuleb enne hääletust väga intensiivne läbirääkimiste voor, et otsustada, kelle taha koonduvad ülejäänud erakondade jõud.

Sama keeruline on olukord, kui teises voorus on Reps ja Jõks. Mida teeb sel juhul Reformierakond? Tegelikult on see pea ainus variant, et president jääb valimata.

Praeguse seisuga saab kogu seda protsessi suurel määral suunata üks erakond – sotsiaaldemokraadid. Nemad pole veel otsustanud, kas seavad Eiki Nestori üles või mitte. Ja teevad ilmselt targasti, kui ei sea. Esimesest voorust edasi pääseda šansse pole, hea mulje on aga riigikogu valimistega juba jäetud.

On ju tore anda oma otsustav panus presidendivalimiste teises voorus, aga mitte midagi halba pole selles, kui otsustada ära esimene voor. Ja seda võivad sotsid väga lihtsalt teha: ükskõik, kelle taha nad koonduma peaksid, teises voorus on see kandidaat kindlasti. Loomulikult ei räägi ma siin Mart Helmest.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: ERRi raadiouudiste kommentaar



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema