Uku Toom: presidendivalimiste esimene voor sõltub suuresti sotsidest ({{commentsTotal}})

Uku Toom
Uku Toom Autor/allikas: Ülo Josing

Valimiskogu koguneb Eesti presidenti valima pooleteise nädala pärast. Sealse esimese vooru saatus sõltub suurel määral sellest, kas sotsiaaldemokraadid otsustavad oma kandidaadiga välja minna, arutleb Uku Toom.

Valimiskogu lõplik koosseis selgub laupäevaks, aga üldjoontes on nende koosseis teada ka praegu. Käib üldine arvutamine, kelle toetus kui suur on ja kui suur on niinimetatud "soo" ehk erakondliku kuuluvuseta valijameeste osa. Üldiselt leitakse, et suur.

Tõsi, kui vaadata, kui palju erakonnad räägivad endal valimiskogus toetajaid olevat, siis paistab, et mingit sood ei ole, kõikjal kindel maa. Reformierakond ja Keskerakond arvestavad 80-90 valijamehega, IRL ja Vabaerakond loodavad kokku pea sama palju, sotsid räägivad 50st, EKRE ka millestki sinnakanti ulatuvast.

Reformierakonna käed ei ole seotud, vaid hoopis laiali kahe kandidaadi vahel, olgu Kaljurand nii sõltumatu kui tahes.

Ja me räägime siinkohal alles erakondlikest kandidaatidest ehk Siim Kallasest, Mailis Repsist, Allar Jõksist, Mart Helmest ja Eiki Nestorist. Kusagilt peavad aga tulema ka nii-öelda sõltumatu ja parteideülese kandidaadi Marina Kaljuranna sõltumatult ja parteideüleselt mõtlevate valijameeste hääled.

Igal juhul on Keskerakonna, IRLi, Vabaerakonna, sotsiaaldemokraatide (kui Nestor ikka kandideerib) ja EKRE (kui Helme oma 21 allkirja kokku saab) käed esimeses voorus seotud, sest nemad peavad toetama oma kandidaati. Reformierakonna käed ei ole seotud, vaid hoopis laiali kahe kandidaadi vahel, olgu Kaljurand nii sõltumatu kui tahes.

Niisiis on esimeses voorus selge konkurents kindlate leeride vahel, kus – nagu varasem praktika on näidanud – võib otsustada ka üks hääl.

Kui valimiskogu teises voorus on vastamisi Reps ja Jõks, on see pea ainus variant, mille korral president võib jääda valimata.

Teises voorus grupeeruvad jõud ümber. Ja siis läheb huvitavaks. Kui sinna pääseb Siim Kallas ja tema vastu Mailis Reps või Allar Jõks, on jõudude jagunemine teatud määral ennustatav. Sama lugu on, kui edasi saab Marina Kaljurand kas Mailis Repsi või Allar Jõksi vastu.

Keerulisem on, kui teises voorus peaksid konkureerima Kallas ja Kaljurand – siis tuleb enne hääletust väga intensiivne läbirääkimiste voor, et otsustada, kelle taha koonduvad ülejäänud erakondade jõud.

Sama keeruline on olukord, kui teises voorus on Reps ja Jõks. Mida teeb sel juhul Reformierakond? Tegelikult on see pea ainus variant, et president jääb valimata.

Praeguse seisuga saab kogu seda protsessi suurel määral suunata üks erakond – sotsiaaldemokraadid. Nemad pole veel otsustanud, kas seavad Eiki Nestori üles või mitte. Ja teevad ilmselt targasti, kui ei sea. Esimesest voorust edasi pääseda šansse pole, hea mulje on aga riigikogu valimistega juba jäetud.

On ju tore anda oma otsustav panus presidendivalimiste teises voorus, aga mitte midagi halba pole selles, kui otsustada ära esimene voor. Ja seda võivad sotsid väga lihtsalt teha: ükskõik, kelle taha nad koonduma peaksid, teises voorus on see kandidaat kindlasti. Loomulikult ei räägi ma siin Mart Helmest.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: ERRi raadiouudiste kommentaar



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: