Kaljurand avaldas PPA tõendi oma Eesti kodakondsuse kohta ({{commentsTotal}})

Marina Kaljuranna avaldatud PPA tõend.
Marina Kaljuranna avaldatud PPA tõend. Autor/allikas: Sotsiaalmeedia
{{1473821270000 | amCalendar}}

Presidendiks kandideeriv Marina Kaljurand avaldas teisipäeva hilisõhtul politsei- ja piirivalveameti (PPA) väljastatud tõendi, milles amet kinnitab, et Kaljurand omandas Eesti kodakondsuse sünniga.

"Politsei- ja piirivalveamet tõendab, et Marina Kaljurand on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga," seisab digitaalselt allkirjastatud dokumendi koopias. "Tõend on antud esitamiseks Vabariigi Valimiskomisjonile," lisab dokument kuupäevaga 12. september.

"Osad EKRE juhtpoliitikud käivad mööda riiki ringi ja räägivad, et mina ei tohiks kandideerida Eesti presidendiks, kuna ma polevat sünnijärgne Eesti kodanik. See on vale," märkis Kaljurand Facebooki-postituses.

"Ent kuna sõnast kõigile ei piisa ja ei piisanud ka siseministeeriumi korduvatest kinnitustest, et see on nii, olen palunud, et siseministeerium avaldaks kõik vajalikud dokumendid ja annaks oma hinnangu avalikult, et see teema oleks lõplikult päevakorrast maas - kuigi minule on siseministeerium ja PPA kinnitanud seda korduvalt, viimati üleeile."

"Minu ema on sündinud Eesti Vabariigis, ta oli Eesti kodanik, ka minu ema isa oli minu ema sünnihetkel samuti Eesti kodanik, mina olen sünnijärgne Eesti kodanik," lisas Kaljurand.

Riigikogu EKRE fraktsioon palus siseministeeriumilt arhiiviandmeid presidendiks kandideeriva Marina Kaljuranna Eesti kodakondsuse saamise kohta, kuigi ministeerium on teatanud, et Kaljurand on sünnijärgne Eesti kodanik. Siseministeerium kinnitas teisipäeval, et alustas dokumentide läbivaatust Kaljuranna enda palvel.

EKRE fraktsioon esitas siseminister Hanno Pevkurile kirjaliku küsimuse, milles märkis, et presidendi valimise seaduse järgi saab presidendiks kandideerida üksnes sünnijärgne Eesti kodanik.

"Sellest seaduse nõudest kinnipidamise kontrolliks on olemas kaalukas avalik huvi, saamaks kinnitust, et Marina Kaljurand on sünnijärgne Eesti kodanik. Selleks palume arhiiviandmeid Marina Kaljurannale Eesti kodakondsuse andmise kohta. Vastavaks kinnituseks saavad olla dokumentaalsed andmed tema vanemate ja vanavanemate kuulumise kohta Eesti kodanike hulka enne 17. juunit 1940 ning see, kas Marina Kaljurand sai kodakondsuse naturalisatsiooni korras või mõnel muul tingimusel," küsis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.

EKRE palus koos vastusega neile edastada Kaljuranna Eesti kodakondsust tõestavate dokumentide koopiad.

Helme tunnustas Kaljuranna otsust

Martin Helme tunnustas kolmapäeval Marina Kaljuranna otsustas esitada siseministeeriumi tõend oma sünnipärase kodakondsuse kohta.

"Marina Kaljurand oleks muidugi võinud selle tõendi hankida juba kevadel, mil avalikkuses hakkasid ringlema spekulatsioonid tema kodakondsuse saamise kohta. Palju oletusi ja kahtlusi oleks jäänud õhku paiskamata. Aga parem hilja kui mitte kunagi," ütles Helme erakonna pressiesindaja vahendusel.

Helme sõnul ei ole EKRE Kaljuranda kodakondsusteemaga rünnanud või teda süüdistanud, vaid "nõudnud selgust ja küsinud, kus on vettpidavad tõendid". Helme sõnul on loomulik, et riigi presidendi asjad peavad olema täiesti läbipaistvad.

"Kaljurand on oma sõnades Eesti patrioot, kuid meie hinnangul on ta oma senises poliitilises tegevuses toetanud Eestile kahjulikke ja Venemaa huve esindavaid seisukohti. Näiteks toetab ta Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimist, millega Eesti vabatahtlikult loobuks 5,2 protsenti Tartu rahulepingu järgsest Eest territooriumist," ütles Helme. "Erinevalt oma Läti ja Leedu kolleegidest keeldub Kaljurand Venemaalt välja nõudmast okupatsioonikahjusid. Ta on väljendanud ka seisukohta, et Eestile kuuluv Petserimaa ja Narva jõe tagused alad ei ole okupeeritud."

Helme sõnul võib seetõttu tekkida küsimus, kelle huve Kaljurand esindab. "Rõhutan, see ei ole rünnak või süüdistus. Need on igati õigustatud küsimused võimalikule riigipeale, kes on põhiseaduse järgi kõrgeim riigikaitse juht," ütles Helme.

Samas teatas Helme, et EKRE ootab endiselt ametlikku vastust siseministrile saadetud kirjalikule küsimusele Kaljuranna kodakondsuse kohta. Erakond ootab dokumentaalsed arhiiviandmed Kaljuranna vanemate ja vanavanemate kuulumise kohta Eesti kodanike hulka enne 1940. aasta 17. juunit.

Siseministeerium: "Marina Kaljurand on sünnijärgne Eesti kodanik."

Helme teatas juba möödunud nädalal, et EKRE-le teadaolevalt sai Kaljurand 1991. aasta lõpus või 1992. aasta alguses kodakondsuse mitte õigusjärgsuse alusel, vaid valitsuse eriotsusega. "Väga sobivalt on valitsuse selle perioodi arhiiv pandud praegu kolima ja toimikuid ei ole võimalik leida," teatas Helme.

Siseministeerium vastas ERR-i palvele kontrollida, kas rahvastikuregistri ja presidendi valimise seaduse järgi on Kaljurannal õigus presidendiks kandideerida lakooniliselt: "Marina Kaljurand on sünnijärgne Eesti kodanik."

Allikas: BNS, ERR



Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema