Leht: vald ja riigiasutus ei suuda kokku leppida, kes peaks külaelanikele joogivett andma ({{commentsTotal}})

Kraanivesi.
Kraanivesi. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Põltsamaa valla Võisiku küla on üks suuremaid asulaid, kus pole joogikõlblikku vett ning liigse fluoriidisisaldusega veesüsteem mõjutab 470 inimest, kellest enamik on riigile kuuluva aktsiaseltsi Hoolekandeteenused kliendid.

Eesti Päevaleht kirjutab, et joogivee olemasolu peaks tagama vald, kuid kõnealusel juhul läheks see investeering suurelt jaolt äriettevõtte klientidele ning kui vald ja riigiasustus ei suuda veevärgi parandamiseks ühiselt raha kokku panna, võib Võisiku jäädagi pudelivee kantsiks.

Leht märkis, et eelmise aasta seisuga oli Võisiku joogivee fluoriidisisaldus 1,8 mg/l, mida on 0,3 mg lubatust rohkem ning probleem peitubki vananenud veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemis, mis on loodud hooldekodu teenindamiseks ja kuulub selle praegusele omanikule, AS-ile Hoolekandeteenused, kuid vananenud süsteemi rekonstrueerimiseks pole raha leitud.

Püsiva joogiveeprobleemi lahendamiseks kirjutati projekt keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK), mis oli nõus veevärgi korrastamist rahaliselt toetama ehk eraldama 419 894 eurot ning omafinantseering oleks üle 287 000 euro ja Põltsamaa vald kavatses panustada ligi 120 000 eurot.

Probleemi lahendmiasel on suuresti takistuseks omandiküsimus ehk ligi kümme aastat tagasi küsis vald veesüsteemi endale, kuid ei antud ning kaks aastat tagasi pakkus Hoolekandeteenused taristut ise valla vee-ettevõttele, kuid siis keeldus sellest juba vald ja kohustas AS-i Hoolekandeteenused jätkama vee-ettevõtjana.

Põhjenduseks toodi, et veevärgi vesi on joogiks kõlbmatu, reoveepuhasti praktiliselt kasutuskõlbmatu ning torustiku seisund teadmata, nentis leht.

Tavaliselt on selliste rahastuste puhul omafinantseeringu osa 15 protsenti ja selle tasumisega oli vald projekti kirjutades ka arvestanud, kuid KIK leidis, et kuna suurema osa vett (ehk üle 50 protsendi kogu toodetavast mahust) tarbib äriettevõte AS Hoolekandeteenused, ei rakendata omaosaluse 15-protsendilist määra, vaid märksa suuremat, ligi 40%.

Projekti kogumaksumuseks hinnatakse 707 644 eurot, millest KIK on valmis eraldama 419 894 eurot ja seega oleks vaja omafinantseeringut üle 287 000 euro ning Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ütles, et neil oli kavas panustada veevärgi kordategemisse 15-protsendiga ehk ligi 120 000 euroga, sest üle poole suurema summa eraldamiseks pole vallal Tõnsoni sõnul võimalusi ega ka soovi.

Praeguseks on raha ja vastutaja leidmisega juba kiire, sest omafinantseeringu tagamine peab olema otsustatud hiljemalt 15. oktoobriks, kuid päris lootusetu olukord siiski pole, arvasid nii vallavanem kui ka Hoolekandeteenuste kinnisvaradirektor.

Toimetaja: Marek Kuul



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema