Leht: vald ja riigiasutus ei suuda kokku leppida, kes peaks külaelanikele joogivett andma ({{commentsTotal}})

Kraanivesi.
Kraanivesi. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Põltsamaa valla Võisiku küla on üks suuremaid asulaid, kus pole joogikõlblikku vett ning liigse fluoriidisisaldusega veesüsteem mõjutab 470 inimest, kellest enamik on riigile kuuluva aktsiaseltsi Hoolekandeteenused kliendid.

Eesti Päevaleht kirjutab, et joogivee olemasolu peaks tagama vald, kuid kõnealusel juhul läheks see investeering suurelt jaolt äriettevõtte klientidele ning kui vald ja riigiasustus ei suuda veevärgi parandamiseks ühiselt raha kokku panna, võib Võisiku jäädagi pudelivee kantsiks.

Leht märkis, et eelmise aasta seisuga oli Võisiku joogivee fluoriidisisaldus 1,8 mg/l, mida on 0,3 mg lubatust rohkem ning probleem peitubki vananenud veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemis, mis on loodud hooldekodu teenindamiseks ja kuulub selle praegusele omanikule, AS-ile Hoolekandeteenused, kuid vananenud süsteemi rekonstrueerimiseks pole raha leitud.

Püsiva joogiveeprobleemi lahendamiseks kirjutati projekt keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK), mis oli nõus veevärgi korrastamist rahaliselt toetama ehk eraldama 419 894 eurot ning omafinantseering oleks üle 287 000 euro ja Põltsamaa vald kavatses panustada ligi 120 000 eurot.

Probleemi lahendmiasel on suuresti takistuseks omandiküsimus ehk ligi kümme aastat tagasi küsis vald veesüsteemi endale, kuid ei antud ning kaks aastat tagasi pakkus Hoolekandeteenused taristut ise valla vee-ettevõttele, kuid siis keeldus sellest juba vald ja kohustas AS-i Hoolekandeteenused jätkama vee-ettevõtjana.

Põhjenduseks toodi, et veevärgi vesi on joogiks kõlbmatu, reoveepuhasti praktiliselt kasutuskõlbmatu ning torustiku seisund teadmata, nentis leht.

Tavaliselt on selliste rahastuste puhul omafinantseeringu osa 15 protsenti ja selle tasumisega oli vald projekti kirjutades ka arvestanud, kuid KIK leidis, et kuna suurema osa vett (ehk üle 50 protsendi kogu toodetavast mahust) tarbib äriettevõte AS Hoolekandeteenused, ei rakendata omaosaluse 15-protsendilist määra, vaid märksa suuremat, ligi 40%.

Projekti kogumaksumuseks hinnatakse 707 644 eurot, millest KIK on valmis eraldama 419 894 eurot ja seega oleks vaja omafinantseeringut üle 287 000 euro ning Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ütles, et neil oli kavas panustada veevärgi kordategemisse 15-protsendiga ehk ligi 120 000 euroga, sest üle poole suurema summa eraldamiseks pole vallal Tõnsoni sõnul võimalusi ega ka soovi.

Praeguseks on raha ja vastutaja leidmisega juba kiire, sest omafinantseeringu tagamine peab olema otsustatud hiljemalt 15. oktoobriks, kuid päris lootusetu olukord siiski pole, arvasid nii vallavanem kui ka Hoolekandeteenuste kinnisvaradirektor.

Toimetaja: Marek Kuul



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema