Leht: vald ja riigiasutus ei suuda kokku leppida, kes peaks külaelanikele joogivett andma ({{commentsTotal}})

Kraanivesi.
Kraanivesi. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Põltsamaa valla Võisiku küla on üks suuremaid asulaid, kus pole joogikõlblikku vett ning liigse fluoriidisisaldusega veesüsteem mõjutab 470 inimest, kellest enamik on riigile kuuluva aktsiaseltsi Hoolekandeteenused kliendid.

Eesti Päevaleht kirjutab, et joogivee olemasolu peaks tagama vald, kuid kõnealusel juhul läheks see investeering suurelt jaolt äriettevõtte klientidele ning kui vald ja riigiasustus ei suuda veevärgi parandamiseks ühiselt raha kokku panna, võib Võisiku jäädagi pudelivee kantsiks.

Leht märkis, et eelmise aasta seisuga oli Võisiku joogivee fluoriidisisaldus 1,8 mg/l, mida on 0,3 mg lubatust rohkem ning probleem peitubki vananenud veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemis, mis on loodud hooldekodu teenindamiseks ja kuulub selle praegusele omanikule, AS-ile Hoolekandeteenused, kuid vananenud süsteemi rekonstrueerimiseks pole raha leitud.

Püsiva joogiveeprobleemi lahendamiseks kirjutati projekt keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK), mis oli nõus veevärgi korrastamist rahaliselt toetama ehk eraldama 419 894 eurot ning omafinantseering oleks üle 287 000 euro ja Põltsamaa vald kavatses panustada ligi 120 000 eurot.

Probleemi lahendmiasel on suuresti takistuseks omandiküsimus ehk ligi kümme aastat tagasi küsis vald veesüsteemi endale, kuid ei antud ning kaks aastat tagasi pakkus Hoolekandeteenused taristut ise valla vee-ettevõttele, kuid siis keeldus sellest juba vald ja kohustas AS-i Hoolekandeteenused jätkama vee-ettevõtjana.

Põhjenduseks toodi, et veevärgi vesi on joogiks kõlbmatu, reoveepuhasti praktiliselt kasutuskõlbmatu ning torustiku seisund teadmata, nentis leht.

Tavaliselt on selliste rahastuste puhul omafinantseeringu osa 15 protsenti ja selle tasumisega oli vald projekti kirjutades ka arvestanud, kuid KIK leidis, et kuna suurema osa vett (ehk üle 50 protsendi kogu toodetavast mahust) tarbib äriettevõte AS Hoolekandeteenused, ei rakendata omaosaluse 15-protsendilist määra, vaid märksa suuremat, ligi 40%.

Projekti kogumaksumuseks hinnatakse 707 644 eurot, millest KIK on valmis eraldama 419 894 eurot ja seega oleks vaja omafinantseeringut üle 287 000 euro ning Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ütles, et neil oli kavas panustada veevärgi kordategemisse 15-protsendiga ehk ligi 120 000 euroga, sest üle poole suurema summa eraldamiseks pole vallal Tõnsoni sõnul võimalusi ega ka soovi.

Praeguseks on raha ja vastutaja leidmisega juba kiire, sest omafinantseeringu tagamine peab olema otsustatud hiljemalt 15. oktoobriks, kuid päris lootusetu olukord siiski pole, arvasid nii vallavanem kui ka Hoolekandeteenuste kinnisvaradirektor.

Toimetaja: Marek Kuul



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: