Leht: vald ja riigiasutus ei suuda kokku leppida, kes peaks külaelanikele joogivett andma ({{commentsTotal}})

Kraanivesi.
Kraanivesi. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Põltsamaa valla Võisiku küla on üks suuremaid asulaid, kus pole joogikõlblikku vett ning liigse fluoriidisisaldusega veesüsteem mõjutab 470 inimest, kellest enamik on riigile kuuluva aktsiaseltsi Hoolekandeteenused kliendid.

Eesti Päevaleht kirjutab, et joogivee olemasolu peaks tagama vald, kuid kõnealusel juhul läheks see investeering suurelt jaolt äriettevõtte klientidele ning kui vald ja riigiasustus ei suuda veevärgi parandamiseks ühiselt raha kokku panna, võib Võisiku jäädagi pudelivee kantsiks.

Leht märkis, et eelmise aasta seisuga oli Võisiku joogivee fluoriidisisaldus 1,8 mg/l, mida on 0,3 mg lubatust rohkem ning probleem peitubki vananenud veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemis, mis on loodud hooldekodu teenindamiseks ja kuulub selle praegusele omanikule, AS-ile Hoolekandeteenused, kuid vananenud süsteemi rekonstrueerimiseks pole raha leitud.

Püsiva joogiveeprobleemi lahendamiseks kirjutati projekt keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK), mis oli nõus veevärgi korrastamist rahaliselt toetama ehk eraldama 419 894 eurot ning omafinantseering oleks üle 287 000 euro ja Põltsamaa vald kavatses panustada ligi 120 000 eurot.

Probleemi lahendmiasel on suuresti takistuseks omandiküsimus ehk ligi kümme aastat tagasi küsis vald veesüsteemi endale, kuid ei antud ning kaks aastat tagasi pakkus Hoolekandeteenused taristut ise valla vee-ettevõttele, kuid siis keeldus sellest juba vald ja kohustas AS-i Hoolekandeteenused jätkama vee-ettevõtjana.

Põhjenduseks toodi, et veevärgi vesi on joogiks kõlbmatu, reoveepuhasti praktiliselt kasutuskõlbmatu ning torustiku seisund teadmata, nentis leht.

Tavaliselt on selliste rahastuste puhul omafinantseeringu osa 15 protsenti ja selle tasumisega oli vald projekti kirjutades ka arvestanud, kuid KIK leidis, et kuna suurema osa vett (ehk üle 50 protsendi kogu toodetavast mahust) tarbib äriettevõte AS Hoolekandeteenused, ei rakendata omaosaluse 15-protsendilist määra, vaid märksa suuremat, ligi 40%.

Projekti kogumaksumuseks hinnatakse 707 644 eurot, millest KIK on valmis eraldama 419 894 eurot ja seega oleks vaja omafinantseeringut üle 287 000 euro ning Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ütles, et neil oli kavas panustada veevärgi kordategemisse 15-protsendiga ehk ligi 120 000 euroga, sest üle poole suurema summa eraldamiseks pole vallal Tõnsoni sõnul võimalusi ega ka soovi.

Praeguseks on raha ja vastutaja leidmisega juba kiire, sest omafinantseeringu tagamine peab olema otsustatud hiljemalt 15. oktoobriks, kuid päris lootusetu olukord siiski pole, arvasid nii vallavanem kui ka Hoolekandeteenuste kinnisvaradirektor.

Toimetaja: Marek Kuul



Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.
Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

SAVISAARE KOHTUPROTSESS
UUDISED
ERR-i nõukogu esimees Rein VeidemannERR-i nõukogu esimees Rein Veidemann
ERR-i nõukogu ei näe jalgpalliülekannete toetuses ohtu sõltumatusele

Rahvusringhäälingu nõukogu andis heakskiidu ETV ja jalgpalliliidu ühisprojektile Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ja kahe valikturniiri teleüleanne ostmiseks. Konkurent Eesti Meedia on otsustanud ette võtta kohtutee.

Uuendatud: 20:27 
KolledžKolledž
Riik otsib Muraste piirivalvekooli kompleksile ostjaid juba üle aasta

Siseministeerium otsib Muraste piirivalvekooli kompleksile aktiivselt ostjaid ja soovib, et see jääks avalikku kasutusse.

Ühe illegaalse väljalaskesüsteemiga kaherattalise mootorratta müratase küündida 90–96 dB-ni.Ühe illegaalse väljalaskesüsteemiga kaherattalise mootorratta müratase küündida 90–96 dB-ni.
Mootorrattaga müristamise eest saab karistada küll – aga ennekõike teoorias

Olgugi et liiklusseadus sätestab selgelt, kuidas tuleb karistada mootorratturit, kelle sõiduk teeb lubatust rohkem müra, ei saa tegelikkuses selliseid juhte vastutusele võtta, sest politseil puuduvad rikkumise tõendamiseks mõõteseadmed. Isegi kui politsei sõiduki kontrollimiseks kinni peab ja tehnilistele nõuetele mittevastavuse tõttu korduvülevaatusele saadab, saab juht selle ülevaatuse ajaks kiirelt jälle nõuetele vastavaks muuta.

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.