Leht: parvlaevatehastele määratud trahvid asenduslaevade kulu ei kata ({{commentsTotal}})

Türgi laevatehases valmiv parvlaev
Türgi laevatehases valmiv parvlaev "Tiiu". Autor/allikas: Tallinna Sadam

Ligikaudsete prognooside järgi võiks Tallinna Sadam parvlaevade hilinemisest tulenevate trahvidega teenida üle nelja miljoni euro, kuid kulud asenduslaevadele, rendi pikendamisele ja majandusministeeriumi võimalikule trahvile ületavad 8,6 miljonit eurot.

Eesti Päevaleht kirjutab, et kui lisada kulude poolele ka Regula hind, on kulude poolel juba 12,6 miljonit eurot.

Tallinna Sadam nõukogule esitatud memo kommenteerida ei soovinud, viidates asjaolule, et nii trahvisummasid kui ka asenduslaevade rendihindasid vastavalt lepingupartneritega sõlmitud kokkuleppele ei avaldata.

Nii Tallinna Sadama juht Valdo Kalm kui ka TS Laevade juht Kaido Padar on varem öelnud, et projekti kulud kaaluvad tulud üle umbes 5,5 miljoni euroga, kuid kuna muutujaid on palju, siis võib ka summa olla väga kõikuv ning arvestama peab ka sellega, et mida kauem uued laevad viibivad ja trahvisummad tiksuvad, seda pikemaks perioodiks peab asenduslaevu rentima.

Padar kirjutab memos Tallinna Sadama nõukogule veel paar nädalat enne viimaste kokkulepete sõlmimist, et sobivate laevade renditurg on "äärmiselt piiratud" ning sisuliselt on valida Mercandia, Ionase, St. Ola, Harilaiu ja Norra lipu all sõitva A-Fjordi vahel ning valikust kukuvad kohe välja Mercandia, sest laev lõpetab Norra liinil sõitmise 1. oktoobril, ning Ionas, millel on palju tehnilisi probleeme ja puudub jääklass.

A-Fjordiga kaasneks ka norrakeelne meeskond ning lisakulutused laeva toomisele ja viimisele. Olav Miilile kuuluva Hiiumaa rentimise puhul tehti isegi ettepanek läbirääkimised lõpetada, sest "laevaomanike ja prahtija suhted on keerulised" ja selle laeva rentimine oleks "ülekaalukalt kõige kallim". Hiljem jõuti siiski kokkuleppele, kuid aastane leping võtab Tallinna Sadama eelarvest 6,4 miljonit eurot.

Saaremaa Laevakompaniile kuuluva St. Ola hinna päevahinnaks jäi 14 900 eurot ja peale selle 150 000 eurot tasuks ainult optsiooni eest rentida St. Olat veel teisekski kuuks. Laeva rent üheks kuuks maksab seega 461 900 eurot ja kaheks kuuks 1,1 miljonit eurot. Väikese Harilaiu hinnaks kujunes 6000 eurot päevas ja seda renditakse nüüd ka kuuks ajaks hinnaga 186 000 eurot.

Majandusministeerium (MKM) võib lepingupartnerile TS Laevad teha ka trahvi, milleks võib olla kuni viis miljonit eurot, juhul kui riigifirma ei suuda lepingutingimusi üldse tagada, kuid MKM keeldub teoreetilisegi võimaliku summa nimetamisest. 8,6 miljoni euroses kuluprognoosis on arvestatud miljonieurose trahvisummaga.

Laevatehastele määratud trahvid peaksid nüüd neid kulusid katma hakkama. Türgis valmiva parvlaeva Leigri eest tiksub juba augustist alates iga päev 12 500 euro suurune trahv ja Tiiu eest hakkab sama summa jooksma 15. septembrist, poolakad maksavad alates eelmisest nädalast esimese laeva Tõllu eest iga päev 37 500 eurot. Poolas Remontowa tehases valmiva Pireti ametlik üleandmiskuupäev on 1. detsember ja kui laev selleks ajaks valmis pole, tuleb alates 7. detsembrist maksta 37 500 eurot ka selle eest. Pireti tõenäoliseks liinile jõudmise ajaks on prognoositud tuleva aasta jaanuarikuud.

Lepingu järgi ei saa trahvisumma ületada kaheksa protsenti laeva maksumusest, kuid siis survestatakse juba sellega, et laevatehasel on reaalne oht, et laev jääb nende kätte. Väidetavalt on see üks Poola tehase suuremaid kartusi, sest venitamise pärast on neile juba kätte jäänud kolm Kanadale ehitatud laeva.

Toimetaja: Marek Kuul



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: