Leht: parvlaevatehastele määratud trahvid asenduslaevade kulu ei kata ({{commentsTotal}})

Türgi laevatehases valmiv parvlaev
Türgi laevatehases valmiv parvlaev "Tiiu". Autor/allikas: Tallinna Sadam

Ligikaudsete prognooside järgi võiks Tallinna Sadam parvlaevade hilinemisest tulenevate trahvidega teenida üle nelja miljoni euro, kuid kulud asenduslaevadele, rendi pikendamisele ja majandusministeeriumi võimalikule trahvile ületavad 8,6 miljonit eurot.

Eesti Päevaleht kirjutab, et kui lisada kulude poolele ka Regula hind, on kulude poolel juba 12,6 miljonit eurot.

Tallinna Sadam nõukogule esitatud memo kommenteerida ei soovinud, viidates asjaolule, et nii trahvisummasid kui ka asenduslaevade rendihindasid vastavalt lepingupartneritega sõlmitud kokkuleppele ei avaldata.

Nii Tallinna Sadama juht Valdo Kalm kui ka TS Laevade juht Kaido Padar on varem öelnud, et projekti kulud kaaluvad tulud üle umbes 5,5 miljoni euroga, kuid kuna muutujaid on palju, siis võib ka summa olla väga kõikuv ning arvestama peab ka sellega, et mida kauem uued laevad viibivad ja trahvisummad tiksuvad, seda pikemaks perioodiks peab asenduslaevu rentima.

Padar kirjutab memos Tallinna Sadama nõukogule veel paar nädalat enne viimaste kokkulepete sõlmimist, et sobivate laevade renditurg on "äärmiselt piiratud" ning sisuliselt on valida Mercandia, Ionase, St. Ola, Harilaiu ja Norra lipu all sõitva A-Fjordi vahel ning valikust kukuvad kohe välja Mercandia, sest laev lõpetab Norra liinil sõitmise 1. oktoobril, ning Ionas, millel on palju tehnilisi probleeme ja puudub jääklass.

A-Fjordiga kaasneks ka norrakeelne meeskond ning lisakulutused laeva toomisele ja viimisele. Olav Miilile kuuluva Hiiumaa rentimise puhul tehti isegi ettepanek läbirääkimised lõpetada, sest "laevaomanike ja prahtija suhted on keerulised" ja selle laeva rentimine oleks "ülekaalukalt kõige kallim". Hiljem jõuti siiski kokkuleppele, kuid aastane leping võtab Tallinna Sadama eelarvest 6,4 miljonit eurot.

Saaremaa Laevakompaniile kuuluva St. Ola hinna päevahinnaks jäi 14 900 eurot ja peale selle 150 000 eurot tasuks ainult optsiooni eest rentida St. Olat veel teisekski kuuks. Laeva rent üheks kuuks maksab seega 461 900 eurot ja kaheks kuuks 1,1 miljonit eurot. Väikese Harilaiu hinnaks kujunes 6000 eurot päevas ja seda renditakse nüüd ka kuuks ajaks hinnaga 186 000 eurot.

Majandusministeerium (MKM) võib lepingupartnerile TS Laevad teha ka trahvi, milleks võib olla kuni viis miljonit eurot, juhul kui riigifirma ei suuda lepingutingimusi üldse tagada, kuid MKM keeldub teoreetilisegi võimaliku summa nimetamisest. 8,6 miljoni euroses kuluprognoosis on arvestatud miljonieurose trahvisummaga.

Laevatehastele määratud trahvid peaksid nüüd neid kulusid katma hakkama. Türgis valmiva parvlaeva Leigri eest tiksub juba augustist alates iga päev 12 500 euro suurune trahv ja Tiiu eest hakkab sama summa jooksma 15. septembrist, poolakad maksavad alates eelmisest nädalast esimese laeva Tõllu eest iga päev 37 500 eurot. Poolas Remontowa tehases valmiva Pireti ametlik üleandmiskuupäev on 1. detsember ja kui laev selleks ajaks valmis pole, tuleb alates 7. detsembrist maksta 37 500 eurot ka selle eest. Pireti tõenäoliseks liinile jõudmise ajaks on prognoositud tuleva aasta jaanuarikuud.

Lepingu järgi ei saa trahvisumma ületada kaheksa protsenti laeva maksumusest, kuid siis survestatakse juba sellega, et laevatehasel on reaalne oht, et laev jääb nende kätte. Väidetavalt on see üks Poola tehase suuremaid kartusi, sest venitamise pärast on neile juba kätte jäänud kolm Kanadale ehitatud laeva.

Toimetaja: Marek Kuul



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.