Uuring: Z põlvkond säästab, ei laena tarbetult ja nõuab paindlikke töövõimalusi ({{commentsTotal}})

Z põlvkonda iseloomustab asjade ostmisest loobumine, pigem eelistatakse asju omada ühiselt ja neid jagada.
Z põlvkonda iseloomustab asjade ostmisest loobumine, pigem eelistatakse asju omada ühiselt ja neid jagada. Autor/allikas: ladyvee9/Creative Commons/ERR
{{1473838489000 | amCalendar}}

Z põlvkond ehk kuni 25-aastased säästavad ja planeerivad raha väga teadlikult, selgub värskest SEB noorte rahakasutuse uuringust. Asjade ostu tarvis kogutakse raha, krediitkaardi või kiirlaenu võimalusi kasutatakse pigem harva. Seega on Z põlvkond rahaasjades väga teadlik, kuid neil on tööandjatele sootuks uued nõudmised, mis pikas perspektiivis esitavad juhtidele väljakutse.

Viis fakti noorteuuringust ja sellele järgnenud arutelust:

  1. Noored saavad teistest tööturul olijatest keskmiselt veidi vähem palka.
  2. Naiste palgaootus on oluliselt madalam: 29% meestest loodab viie aasta pärast teenida üle 2000 euro kuus, naistest vaid 12%.
  3. Pigem üritavad noored säästa kui kasutada näiteks krediitkaarti. Viimast kasutatakse pigem internetiostude või näiteks reisimisel lennukipiletite või hotelli broneerimiseks.
  4. Z põlvkond ei taha omada autosid või kodusid. Pigem tahaksid noored asju jagada – neid ei huvita omandiõigus asjadele, pigem huvitab neid asjadele ligipääs.
  5. Noored esitavad tööandjatele väljakutse nõudes paindlikke töötingimusi ja -aegu.

SEB esitles teist aastat järjest tehtud noorte rahakäitumise ja elustiili uuringut ning sellele järgnes ümarlaud teemal, kuidas noored praegu õpivad, töötavad ja oma rahaasju korraldavad.

Uuringu tulemusi kommenteerisid ning noorte iseseisva elu alustamise ja rahaasjade korraldamise teemadel arutlevad lisaks SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juhile Ainar Leppänenile poliitikauuringute keskuse Praxis hariduspoliitika programmijuhi kohusetäitja, analüütik Hanna-Stella Haaristo, Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson, GoWorkaBiti klienditoe koordinaator Triin Varrak. Ümarlauda modereeris Eeva Esse.

Videosalvestust arutelus käsitletust saab vaadata artikli lõpust.

Arutelus otsiti vastuseid küsimustele:

Milline on tüüpiline Eesti noor (18-25-aastane), kuidas ta õpib ja töötab ning mis iseloomustab teda võrreldes teiste Euroopa riikidega?
Milline on noorte keskmine sissetulek ja kuidas võiks see viie aastaga muutuda?
Millist rolli mängib noorte majanduslikus toimetulekus vanemate toetus?
Kuidas noored oma rahaasju korraldavad ja milliseid eesmärke seavad?
Milline roll on töökoha leidmisel haridusel ja milline erialasel praktikal?
Noored, kes õpivad eelistavad paindlikku töötamist, millised on Eestis täna selleks võimalused?

Toimetaja: Marju Himma



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema