Kaitsevägi on nördinud, et sõjaliste ametikohtade määramine avalikuks tuli ({{commentsTotal}})

{{1473840345000 | amCalendar}}

Viimasel ajal on sotsiaalmeedias levitatud pilte kaitseväe staabi- ja sidepataljonilt saabunud kirjadest, kus teavitatakse saajaid neile sõjaaja ametikoha määramisest, kaitsevägi on aga sellise teabe avalikustamisest nördinud.

"See kõik on salastatud informatsioon, mida ma kindlasti ei räägi," vastas kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Vallo Toomet ERRi portaali küsimusele, kui palju selliseid teatisi on välja saadetud ja mille alusel valik tehtud.

Ta lisas, et ei soovita seda, kuhu keegi on määratud, eksponeerida, sest seda ei jälgita ainult Eestis.

Teatiste väljasaatmine ei ole Toometi sõnul kuidagi seotud sellega, kas sõda on algamas või mitte, sõjakoosseisu täiendatakse ja vaadatakse kogu aeg üle. Kui mõne inimese kohta on teada, et ta on omal alal tugev spetsialist, siis teate saamine tähendab, et kaitsevägi hindab tema võimet teha midagi oma riigi heaks sõja ajal, kui see peaks puhkema.

Ta lisas, et kui inimene ei ole tippspetsialistina tuntud, siis näiteks meediatööd puudutava osas on lihtne hinnata, kes on Eestis tugevad spetsialistid ja kes mitte.

"Eesti vabariigis need nimed on väga hästi teada. Siin ei tehta mingeid erilisi analüüse, aga inimesed, kes meil siin töötavad, tunnevad inimesi ja hindavad nende oskusi ja võimeid mingeid ülesandeid täita," ütles kaitseväe esindaja.

Samas tekitab teate saamine ka kohustusi. "Muidugi, sõjaaja ametikohale määratud inimesel on kohustus, kui tekib vajadus, olla rivis," kinnitas Toomet.

Teatised on saabunud ka nende postkastidesse, kes pole ajateenistuses käinud, ning Toometi sõnul teatud ametikohad seda ei eeldagi.

"Tema oskused ei väljendu selles, kas ta on ajateenistuse läbinud või ei. Tal on analüütilised võimed või mis iganes," selgitas ta.

Kuidas kellelegi mingi amet määratakse, ei ole salastatud. "Kui inimene on tubli, oskab mingeid asju teha, on analüütiku kalduvustega või IT-kalduvustega, siis me näeme, mis ta teeb. Ja tegelikult Eestis on ikkagi üldine kaitseväekohustus ja selles mõttes ei maksa kellelgi, kes pole läbinud ajateenistust, arvata, et ta on täiesti ära unustatud - ei ole unustatud," nentis Toomet.

Vaata ka Toometi intervjuud "Ringvaatele":

 



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema