Kaitsevägi on nördinud, et sõjaliste ametikohtade määramine avalikuks tuli ({{commentsTotal}})

{{1473840345000 | amCalendar}}

Viimasel ajal on sotsiaalmeedias levitatud pilte kaitseväe staabi- ja sidepataljonilt saabunud kirjadest, kus teavitatakse saajaid neile sõjaaja ametikoha määramisest, kaitsevägi on aga sellise teabe avalikustamisest nördinud.

"See kõik on salastatud informatsioon, mida ma kindlasti ei räägi," vastas kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Vallo Toomet ERRi portaali küsimusele, kui palju selliseid teatisi on välja saadetud ja mille alusel valik tehtud.

Ta lisas, et ei soovita seda, kuhu keegi on määratud, eksponeerida, sest seda ei jälgita ainult Eestis.

Teatiste väljasaatmine ei ole Toometi sõnul kuidagi seotud sellega, kas sõda on algamas või mitte, sõjakoosseisu täiendatakse ja vaadatakse kogu aeg üle. Kui mõne inimese kohta on teada, et ta on omal alal tugev spetsialist, siis teate saamine tähendab, et kaitsevägi hindab tema võimet teha midagi oma riigi heaks sõja ajal, kui see peaks puhkema.

Ta lisas, et kui inimene ei ole tippspetsialistina tuntud, siis näiteks meediatööd puudutava osas on lihtne hinnata, kes on Eestis tugevad spetsialistid ja kes mitte.

"Eesti vabariigis need nimed on väga hästi teada. Siin ei tehta mingeid erilisi analüüse, aga inimesed, kes meil siin töötavad, tunnevad inimesi ja hindavad nende oskusi ja võimeid mingeid ülesandeid täita," ütles kaitseväe esindaja.

Samas tekitab teate saamine ka kohustusi. "Muidugi, sõjaaja ametikohale määratud inimesel on kohustus, kui tekib vajadus, olla rivis," kinnitas Toomet.

Teatised on saabunud ka nende postkastidesse, kes pole ajateenistuses käinud, ning Toometi sõnul teatud ametikohad seda ei eeldagi.

"Tema oskused ei väljendu selles, kas ta on ajateenistuse läbinud või ei. Tal on analüütilised võimed või mis iganes," selgitas ta.

Kuidas kellelegi mingi amet määratakse, ei ole salastatud. "Kui inimene on tubli, oskab mingeid asju teha, on analüütiku kalduvustega või IT-kalduvustega, siis me näeme, mis ta teeb. Ja tegelikult Eestis on ikkagi üldine kaitseväekohustus ja selles mõttes ei maksa kellelgi, kes pole läbinud ajateenistust, arvata, et ta on täiesti ära unustatud - ei ole unustatud," nentis Toomet.

Vaata ka Toometi intervjuud "Ringvaatele":

 



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: