Savisaar on nõus Keskerakonna esimehe valimiseks kongressi korraldamisega ({{commentsTotal}})

{{1473838789000 | amCalendar}}
Edgar Savisaar
Edgar Savisaar Autor/allikas: ERR

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar on nõus erakonna esimehe valimiseks kongressi korraldamisega.

"Kui Jüri Ratas või Kadri Simson soovivad kongressil uuesti esimeheks kandideerida, siis tuleb neile anda võimalus ja liigselt oodata ei ole vaja. Eelduseks on, et Ratas või Simson või mõlemad ütlevad selgelt, kas nad kandideerivad, ja panevad oma visiooni lauale," kirjutas Savisaar kolmapäeval erakonna ajalehes Kesknädal.

"Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid tegi ettepaneku korraldada erakorraline kongress veel sel aastal. Ütlen kohe, et sel ideel võib olla jumet. Kuid ainult juhul, kui tulemuseks on suurem selgus, mitte segaduse juurdetekitamine."

Savisaar lisas, et pole mõtet rääkida, et kongressi on vaja uue põhikirja kinnitamiseks: "Muidugi, põhikirja küsimus on iseenesest tähtis, kuid poliitiliselt teisejärguline."

"Täitsa võimalik, et Jüri ja Kadri vahel ei ole täna üksmeelt, kes neist võiks kongressil minu vastane olla. Ma ei näe selles probleemi või põhjust viivitamiseks. Kandideerida võib rohkem kui üks inimene. Ka viimasel kongressil oli kandidaate rohkem. Lõpuks võidab ikka üks," märkis Savisaar.

"Ajakirjandus pakkus Keskerakonna esimehe rolli ka meie tublile Mailisele [Repsile]. Milleks teha poliitikat läbi intriigide ja peitusemängu? Kel on ambitsioon juhtida, peab selgelt julgema ja ütlema, et jah – mina tahan, mina oskan," kordas Keskerakonna esimees.

"Kui on tugev kandidaat ja selge visioon laual, siis mine tea – ehk tuleb erakond taha, ja nagu me täna toetame koos Mailist, toetaksime ka uut esimeest või esinaist. Minu jaoks on rahva hääl alati olnud tugevam mistahes teistest mõjutajatest. Ka erakonna sees. Kui ikka erakonna otsustuskogu eelistas presidendikandidaadina Mailist, siis mina käitun nii, nagu erakond ütleb."

Karilaid: veel esmaspäeval oli Savisaar sellele vastu

Esmaspäeval Edgar Savisaarega kohtunud erakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles teisipäeval ERR-ile, et Savisaar ei pidanud siis erakorralise kongressi korraldamist vajalikuks.

"Ju siis ta on edasi mõelnud," ütles Karilaid päev hiljem.

"Ma igal juhul tervitan seda, et see mõte on saanud selle võrra nüüd suuremat legitiimsust. Presidendivalimised on 24. septembril läbi ja siis saab hakata erakonna liikmetega sel teemal ka tõsiselt nõu pidama," sõnas Karilaid.

Karilaid pakkus, et erakorraline kongress võib toimuda veel sel aastal.

Toimetaja: Anvar Samost



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: