Rootsi paigutab Gotlandile alalise sõjaväeüksuse ({{commentsTotal}})

Rootsi sõdurid Stockholmis kuningapalee juures.
Rootsi sõdurid Stockholmis kuningapalee juures. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Rootsi paigutab Ojamaale (Gotlandile) alalise sõjaväeüksuse, teatas Rootsi rahvusringhääling SVT kolmapäeval.

Rootsi kaitseväe juhataja Micael Bydén ütles, et praegu Ojamaal õppustel viibivad 150 sõjaväelast jäävad saarele alaliselt alates kolmapäevast.

Bydén ütles, et otsuse tingis asjaolu, et julgeolekupoliitiline olukord Rootsi lähiümbruses on viimastel aastatel halvenenud. Ta märkis samas, et Rootsile praegu otsest ohtu ei ole.

Rootsi lõpetas sõjaväelaste alalise kohaloleku Ojamaal 2005. aastal.

Rootsi ütles eelmisel nädalal avaldatud kaitseraportis, et Venemaa on ainus lähipiirkonna riik, millest võib naabritele sõjalist ohtu karta, ja juhul kui Venemaa peaks ründama Balti riike, siis tõenäoliselt algab see Rootsist. Kuigi Venemaa kallaletung Rootsile sisuliselt välistatakse, siis hoiatab raport, et Rootsi võidakse tõmmata konflikti, kui see peaks Venemaa ja Balti riikide vahel puhkema.

Vene-Balti konflikti korral tõmmatakse Rootsi sellesse tõenäoliselt juba väga varases staadiumis, seda nii poliitiliselt, humanitaarselt kui ka sõjalis-geograafiliselt, öeldakse raportis.

Raportis märgitakse, et paar päeva enne Balti riikide võimalikku ründamist paigutab Venemaa Ojamaale (Gotlandile) õhutõrjeraketid, mis võimaldaksid ära hoida NATO toetuse üle Läänemere ja saada eelise Baltikumi ründamisel, samuti oma positsioonide kaitsmisel.

Raporti sõnul muudab sõja mõeldavaks Venemaa režiimi tegevuse ettearvamatus.

Allikas: STT-BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema