"Pealtnägija": patsientide EMO-st väljatõstmine on ootamatult sage ({{commentsTotal}})

ETV saade "Pealtnägija" tõi avalikkuse ette juhtumi, kus raske terviserikke saanud 75-aastane vanahärra tõsteti erakorralise meditsiini osakonnast sisuliselt keset ööd tänavale. Eesti patsientide esindusühingu teatel on see tüüpiline ja nendeni jõuab sarnaseid kaebusi 5-6 aastas

Ajuinfarkti üle elanud Lauri leiti vahetult enne 75. sünnipäeva kahel järjestikusel päeval kokkukukkununa, viidi kiirabiga EMOsse, kuid tõsteti sealt keset ööd tänavale. Kui sugulane ilmselgelt abitu mehe kojusaatmise vastu protestis, võeti appi turvamees ja viidi asi lõpule.

Inetu vahejuhtumiga lõppenud lugu sai alguse 5. septembril. Vanahärra vennapoeg Ahto Laane rääkis, et onu läks hoiatamata jalutama, hindas oma füüsilist olukorda üle ja vajus kokku. Selle peale kutsuti talle kiirabi ja toodi Ravi tänaval asuvasse EMOsse.

"Tund aega temaga tegeleti, siis helistati minule ja paluti järele tulla. Ja järele tulles vaatasin kohe, et onuga on midagi korrast ära: tema diktsioon ei olnud päris õige ja ajaarvamine oli ka kuidagi paigast ära," meenutas Ahto.

Arstid teatasid, et tegemist on peaajuinfarkti jääknähtudega, mida ravida ei saa - ta tuleb ära viia, mida vennapoeg tegigi. Olgu öeldud, et esimene suurem tervisrike, insult, oli Lauril 2014. aastal. Kui vahepeal oli lähedaste sõnul tervis juba parem, siis alates kevadest läks olukord allamäge.

Järgmine päev helistas Ahto onule ja kõik oli justkui korras. Pärastlõunal ta teda telefonitsi enam kätte ei saanud ning koju kohale minnes avastas ta onu põrandalt, kes tuli voodisse tõstes küll teadvusele, kuid ettevaatusabinõuna kutsus Ahto ikkagi kiirabi, kes tõi vanahärra uuesti Ravi tänavale.

Ahto ütles meditsiinitöötajatele, et kui onuga kõik korras, siis ootab ta hommikul kõnet ja tuleb vanahärrale järele. Kõne tuli aga varem, kella poole ühe ajal öösel.

EMO-sse jõudnuna avastas Ahto, et onu ei võta jätkuvalt jalgu alla. "Mina keeldusin, et ma ei saa teda viia niimoodi ära, põhimõtteliselt ma ei tea, kas ta juba sureb seal või mis iganes. Et ma ei saa selliseid riske võtta ja üritasin ikka nende südametunnistuse peale rõhuda," meenutas ta.

Tekkis konflikt, mis päädis sellega, et vanahärra ja tema vennapoeg visati turvameeste saatel raviasutusest ikkagi välja.

Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Märt Põlluveer selgitas, et konflikti olemus EMOs on peaaegu klassikaline.

"See tähendab, et patsiendi omaksed, justnimelt patsiendi omaksed ootavad ühte asja, ratsionaalne käsitlus ja kliiniliselt õige käsitlus on hoopis teine. Sellest kujuneb konflikt ja loomulikult inimesele ei meeldi öösel tulla omaksele järele. Ta eeldas, et ta saab öö rahulikult magada, tema ööuni sai rikutud ja sellest tekkis vaidlus," võttis Põlluveer vahejuhtumi kokku.

Põlluveer rõhutas, et kedagi ei lükata ustest välja ilma, et ollakse veendunud, mis patsiendist saab. "Kui inimene on sellises seisu, et teda ei saa haiglast välja saata, siis me otsime nii kaua, kui leiame kellegi, kes saab tulla talle vastu."

Ta lisas, et hädavajadusena on inimesed EMO-s olnud ka kaks ööpäeva. "Lihtsalt sellepärast, et kiirabi leidis täiesti abitu vanapaari kodust, nende ravi oli soe söök ja jook, nad vajasid hoolekannet ja see juhtus kõik reede õhtul, nädalavahetusel hoolekandeasutused ei tööta riigis. Häda korral tegime ka seda."

Eesti patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilves märkis, et vanahärraga juhtunu pole erand ning patsiendiesinduseni jõuab 5-6 sarnast kaebust aastas.

"Eriti drastilised on juhtumid öösel haiglast väljatõstetud inimestega, kes elavad maal. Kui kedagi vastas pole ja bussid on sõitmise lõpetanud, siis on juhuseid, kui inimene jäigi sõna otseses mõttes tänavale," rääkis Ilves.

"Praegu koostööd haigla ja sotsiaalhoolekande vahel praktiliselt ei toimu. Sisuliselt ongi niimoodi, et kõik see, mis jääb haiglauksest väljapoole, haiglat enam ei huvita," lisas ta.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Pealtnägija"



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema