"Pealtnägija": patsientide EMO-st väljatõstmine on ootamatult sage ({{commentsTotal}})

ETV saade "Pealtnägija" tõi avalikkuse ette juhtumi, kus raske terviserikke saanud 75-aastane vanahärra tõsteti erakorralise meditsiini osakonnast sisuliselt keset ööd tänavale. Eesti patsientide esindusühingu teatel on see tüüpiline ja nendeni jõuab sarnaseid kaebusi 5-6 aastas

Ajuinfarkti üle elanud Lauri leiti vahetult enne 75. sünnipäeva kahel järjestikusel päeval kokkukukkununa, viidi kiirabiga EMOsse, kuid tõsteti sealt keset ööd tänavale. Kui sugulane ilmselgelt abitu mehe kojusaatmise vastu protestis, võeti appi turvamees ja viidi asi lõpule.

Inetu vahejuhtumiga lõppenud lugu sai alguse 5. septembril. Vanahärra vennapoeg Ahto Laane rääkis, et onu läks hoiatamata jalutama, hindas oma füüsilist olukorda üle ja vajus kokku. Selle peale kutsuti talle kiirabi ja toodi Ravi tänaval asuvasse EMOsse.

"Tund aega temaga tegeleti, siis helistati minule ja paluti järele tulla. Ja järele tulles vaatasin kohe, et onuga on midagi korrast ära: tema diktsioon ei olnud päris õige ja ajaarvamine oli ka kuidagi paigast ära," meenutas Ahto.

Arstid teatasid, et tegemist on peaajuinfarkti jääknähtudega, mida ravida ei saa - ta tuleb ära viia, mida vennapoeg tegigi. Olgu öeldud, et esimene suurem tervisrike, insult, oli Lauril 2014. aastal. Kui vahepeal oli lähedaste sõnul tervis juba parem, siis alates kevadest läks olukord allamäge.

Järgmine päev helistas Ahto onule ja kõik oli justkui korras. Pärastlõunal ta teda telefonitsi enam kätte ei saanud ning koju kohale minnes avastas ta onu põrandalt, kes tuli voodisse tõstes küll teadvusele, kuid ettevaatusabinõuna kutsus Ahto ikkagi kiirabi, kes tõi vanahärra uuesti Ravi tänavale.

Ahto ütles meditsiinitöötajatele, et kui onuga kõik korras, siis ootab ta hommikul kõnet ja tuleb vanahärrale järele. Kõne tuli aga varem, kella poole ühe ajal öösel.

EMO-sse jõudnuna avastas Ahto, et onu ei võta jätkuvalt jalgu alla. "Mina keeldusin, et ma ei saa teda viia niimoodi ära, põhimõtteliselt ma ei tea, kas ta juba sureb seal või mis iganes. Et ma ei saa selliseid riske võtta ja üritasin ikka nende südametunnistuse peale rõhuda," meenutas ta.

Tekkis konflikt, mis päädis sellega, et vanahärra ja tema vennapoeg visati turvameeste saatel raviasutusest ikkagi välja.

Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Märt Põlluveer selgitas, et konflikti olemus EMOs on peaaegu klassikaline.

"See tähendab, et patsiendi omaksed, justnimelt patsiendi omaksed ootavad ühte asja, ratsionaalne käsitlus ja kliiniliselt õige käsitlus on hoopis teine. Sellest kujuneb konflikt ja loomulikult inimesele ei meeldi öösel tulla omaksele järele. Ta eeldas, et ta saab öö rahulikult magada, tema ööuni sai rikutud ja sellest tekkis vaidlus," võttis Põlluveer vahejuhtumi kokku.

Põlluveer rõhutas, et kedagi ei lükata ustest välja ilma, et ollakse veendunud, mis patsiendist saab. "Kui inimene on sellises seisu, et teda ei saa haiglast välja saata, siis me otsime nii kaua, kui leiame kellegi, kes saab tulla talle vastu."

Ta lisas, et hädavajadusena on inimesed EMO-s olnud ka kaks ööpäeva. "Lihtsalt sellepärast, et kiirabi leidis täiesti abitu vanapaari kodust, nende ravi oli soe söök ja jook, nad vajasid hoolekannet ja see juhtus kõik reede õhtul, nädalavahetusel hoolekandeasutused ei tööta riigis. Häda korral tegime ka seda."

Eesti patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilves märkis, et vanahärraga juhtunu pole erand ning patsiendiesinduseni jõuab 5-6 sarnast kaebust aastas.

"Eriti drastilised on juhtumid öösel haiglast väljatõstetud inimestega, kes elavad maal. Kui kedagi vastas pole ja bussid on sõitmise lõpetanud, siis on juhuseid, kui inimene jäigi sõna otseses mõttes tänavale," rääkis Ilves.

"Praegu koostööd haigla ja sotsiaalhoolekande vahel praktiliselt ei toimu. Sisuliselt ongi niimoodi, et kõik see, mis jääb haiglauksest väljapoole, haiglat enam ei huvita," lisas ta.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Pealtnägija"



teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: