"Pealtnägija": patsientide EMO-st väljatõstmine on ootamatult sage ({{commentsTotal}})

ETV saade "Pealtnägija" tõi avalikkuse ette juhtumi, kus raske terviserikke saanud 75-aastane vanahärra tõsteti erakorralise meditsiini osakonnast sisuliselt keset ööd tänavale. Eesti patsientide esindusühingu teatel on see tüüpiline ja nendeni jõuab sarnaseid kaebusi 5-6 aastas

Ajuinfarkti üle elanud Lauri leiti vahetult enne 75. sünnipäeva kahel järjestikusel päeval kokkukukkununa, viidi kiirabiga EMOsse, kuid tõsteti sealt keset ööd tänavale. Kui sugulane ilmselgelt abitu mehe kojusaatmise vastu protestis, võeti appi turvamees ja viidi asi lõpule.

Inetu vahejuhtumiga lõppenud lugu sai alguse 5. septembril. Vanahärra vennapoeg Ahto Laane rääkis, et onu läks hoiatamata jalutama, hindas oma füüsilist olukorda üle ja vajus kokku. Selle peale kutsuti talle kiirabi ja toodi Ravi tänaval asuvasse EMOsse.

"Tund aega temaga tegeleti, siis helistati minule ja paluti järele tulla. Ja järele tulles vaatasin kohe, et onuga on midagi korrast ära: tema diktsioon ei olnud päris õige ja ajaarvamine oli ka kuidagi paigast ära," meenutas Ahto.

Arstid teatasid, et tegemist on peaajuinfarkti jääknähtudega, mida ravida ei saa - ta tuleb ära viia, mida vennapoeg tegigi. Olgu öeldud, et esimene suurem tervisrike, insult, oli Lauril 2014. aastal. Kui vahepeal oli lähedaste sõnul tervis juba parem, siis alates kevadest läks olukord allamäge.

Järgmine päev helistas Ahto onule ja kõik oli justkui korras. Pärastlõunal ta teda telefonitsi enam kätte ei saanud ning koju kohale minnes avastas ta onu põrandalt, kes tuli voodisse tõstes küll teadvusele, kuid ettevaatusabinõuna kutsus Ahto ikkagi kiirabi, kes tõi vanahärra uuesti Ravi tänavale.

Ahto ütles meditsiinitöötajatele, et kui onuga kõik korras, siis ootab ta hommikul kõnet ja tuleb vanahärrale järele. Kõne tuli aga varem, kella poole ühe ajal öösel.

EMO-sse jõudnuna avastas Ahto, et onu ei võta jätkuvalt jalgu alla. "Mina keeldusin, et ma ei saa teda viia niimoodi ära, põhimõtteliselt ma ei tea, kas ta juba sureb seal või mis iganes. Et ma ei saa selliseid riske võtta ja üritasin ikka nende südametunnistuse peale rõhuda," meenutas ta.

Tekkis konflikt, mis päädis sellega, et vanahärra ja tema vennapoeg visati turvameeste saatel raviasutusest ikkagi välja.

Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Märt Põlluveer selgitas, et konflikti olemus EMOs on peaaegu klassikaline.

"See tähendab, et patsiendi omaksed, justnimelt patsiendi omaksed ootavad ühte asja, ratsionaalne käsitlus ja kliiniliselt õige käsitlus on hoopis teine. Sellest kujuneb konflikt ja loomulikult inimesele ei meeldi öösel tulla omaksele järele. Ta eeldas, et ta saab öö rahulikult magada, tema ööuni sai rikutud ja sellest tekkis vaidlus," võttis Põlluveer vahejuhtumi kokku.

Põlluveer rõhutas, et kedagi ei lükata ustest välja ilma, et ollakse veendunud, mis patsiendist saab. "Kui inimene on sellises seisu, et teda ei saa haiglast välja saata, siis me otsime nii kaua, kui leiame kellegi, kes saab tulla talle vastu."

Ta lisas, et hädavajadusena on inimesed EMO-s olnud ka kaks ööpäeva. "Lihtsalt sellepärast, et kiirabi leidis täiesti abitu vanapaari kodust, nende ravi oli soe söök ja jook, nad vajasid hoolekannet ja see juhtus kõik reede õhtul, nädalavahetusel hoolekandeasutused ei tööta riigis. Häda korral tegime ka seda."

Eesti patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilves märkis, et vanahärraga juhtunu pole erand ning patsiendiesinduseni jõuab 5-6 sarnast kaebust aastas.

"Eriti drastilised on juhtumid öösel haiglast väljatõstetud inimestega, kes elavad maal. Kui kedagi vastas pole ja bussid on sõitmise lõpetanud, siis on juhuseid, kui inimene jäigi sõna otseses mõttes tänavale," rääkis Ilves.

"Praegu koostööd haigla ja sotsiaalhoolekande vahel praktiliselt ei toimu. Sisuliselt ongi niimoodi, et kõik see, mis jääb haiglauksest väljapoole, haiglat enam ei huvita," lisas ta.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Pealtnägija"



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: