Seadusemuudatus keelab jahiulukite pidamise ja kümnekordistab trahvisummat ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Keskkonnaministeerium plaanib keelustada jahiulukite kasvatamise ning kümnekordistada maksimaalset trahvisummat looduskaitseseadust rikkunud ettevõtetele.

Ettevõttele, mis on rikkunud looduskaitseseadust, saab praegu määrata kuni 3200 euro suuruse trahvi. Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasmaa sõnul on nõnda väike trahvisumma oma aja ära elanud, vahendasid ERRi raadiouudised.

"See on viinud tihtipeale ka selliste olukordadeni, kus juriidiliste isikute jaoks on see kulu, millega on juba arvestatud. Mõni aasta tagasi oli arutelu keskmes mingifarmide teema ja see, et kuidas nad on üles ehitatud, ei vasta tingimustele. Sealt koorus küll välja mitmeid juhtumeid, kus kahtlemata peeti lihtsamaks trahv ära maksta kui nõudeid arvestada," rääkis Aasmaa.

Nii saigi looduskaitseseaduse muudatuste väljatöötamiskavatsusse kirja plaan tõsta juriidiliste isikute trahvimäär kümnekordseks egk 32 000 euroni. Aasmaa ei usu, et selline muudatus liialt järsk oleks.

"Kui vaatame karistusseadustikku, siis see võimaldaks määrata selleks määraks praegu kuni 400 000 eurot," märkis looduskaitseosakonna juhataja.

Teine oluline muudatus ehk ulukifarmide keelamine puudutab pigem tulevikku. Nimelt on Eestis alla 20 ulukifarmi, kus peetakse kas hirvesid või faasaneid. Varem oli ka metsseafarme, kuid sigade Aafrika katk tegi sellele ettevõtmisele lõpu. Küll aga tõdeb Taimo Aasmaa, et nii hirve- kui faasanifarme tuleb üha juurde.

Mis on on selles halba, kui inimesed jahimeeste tarvis ulukeid kasvatavad? Hirvede puhul on põhimureks loodusesse püstitatud aiad ja teisalt see, et aiad loomi kinni ei pea.

"Eks need alad on ju hästi suured, kuni tuhat hektarit. Kõik see on aiaga piiratud ja seal peetakse tihtipeale loomi, kes on meile veetud välismaalt sisse toodud. Seeläbi kannatab nii meie enda vabalt elavate loomade liikumine kui pääsevad loomad sealt sageli ka välja ja toimub segunemine meil looduses elavate isenditega," selgitas Aasmaa.

Ehkki mõlemad tema välja toodud argumendid käivad pigem hirvekasvatuse kohta, soovitakse seadusemuudatusega ära keelata pea kõigi jahiulukite kasvatamine ning lubada erandina ainult karusloomi pidada.

Kuusalu vallas juba kuuendat aastat faasaneid kasvatav Ilvard Eeriksoo loodab siiski, et tema oma tegevust lõpetama ei pea, sest tema aiad pole suured ning Suurbritanniast toodud faasanid ei kujuta tema hinnangul loodusele ohtu. "Faasan ei pane ju oma mune kellegi teisega ühte kappi. Ta on võõrliik, Eestis ei ela ja ise ei ela ka talve üle," märkis ta.

Eeriksoo kasvatabki faasaneid jahimeestele. Kliendi tellimusel viiakse mõned linnud metsa ning hiljem lähevad püssimehed ühes koertega lindudele järele.

See, kas elusaid farmiulukeid ikka tohib jahikoerte väljaõpetamiseks kasutada, on omaette küsimus. Äsja maalekolinud perele tähendaks seadusemuudatus aga ilmselt tagasi linna minemist.

Toimetaja: Karin Koppel



Paavli Kaltsuka müügisaal.Paavli Kaltsuka müügisaal.
Edukamate "kaltsukate" käive konkureerib tavapoodide müüginumbritega

Taaskasutatud rõivaste müügiga tegelevatest poodidest ehk rahvakeeli kaltsukatest edukamate aastakäive ületab miljonit eurot ning kasuminumbrid küündivad kümnete tuhandete eurodeni.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Scooter TallinnasScooter Tallinnas
Galerii: Scooter täitis Tallinna lauluväljaku publikuga

23. augustil esines Tallinna lauluväljakul 1990. aastate tantsumuusika legend Scooter, kes juhatas sisse algava We Love the 90s retrofestivali.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.