Tsahkna tahab pensioniea 70. eluaastani tõsta ({{commentsTotal}})

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tutvustab homsel valitsuse istungil ettepanekut tõsta pensioniiga 2040. aastaks 70. eluaastani, sest elanikkond vananeb ja muutusteta ei suuda riik enam pensionisüsteemi ülal pidada.

Tsahkna rääkis sotsiaalministeeriumis valminud riikliku vanaduspensioni analüüsi tänasel tutvustusel, et viib homme valitsusse ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks.

Kui praegu on tehtud otsus tõsta pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani, siis nüüd soovib ministeerium, et pärast seda tõuseks pensioniiga aastaks 2040 sujuvalt 70. eluaastani.

"Teine pool on see, et inimesed saaksid ise hakata valima, millal nad pensionile lähevad ehk pensioniiga oleks paindlik. See on oluline, et kui inimene tahab tervislikel või muudel põhjustel minna varem pensionile, saab ta seda teha. Ta saab pisut väiksemat pensioni, aga kui tunneb, et on terve ja tal on tööd ja ta tahab rohkem ühiskonda panustada, siis ta läheb hiljem ja saab suuremat pensioni," selgitas Tsahkna.

Ta põhjendas muudatuse vajadust sellega, et kui praegu oleks 2060. aasta, siis ei suudaks riik maksta pensioni 369 eurot nagu täna, vaid kõigest 280 eurot. Kui praegu on iga pensionäri kohta 3,1 tööealist inimest, siis 2060. aastaks on neid rahvastikuprognooside kohaselt vaid 1,5.

"Meie pensionid langevad. See tähendab, et tulevikus pensionärid ei saa ise hakkama, peavad pöörduma sotsiaalkaitsesüsteemi poole kas toimetulekutoetuste või muu süsteemi kaudu ja see annab veel lisakoormuse," sõnas minister.

Fondide konkurents pole teise samba puhul tööle hakanud

Pensioni teine sammas ei ole tema sõnul piisavalt tootlik ja fondide omavaheline konkurents ei ole Eestis tööle läinud.

"Ka rahandusminister tuleb homme valitsusse oma ettepanekuga, et kõigepealt võtaksime sisuliselt nulli fondivahetamise tasud ehk kui inimene otsustab ühe fondi juurest minna teise juurde, peab ta oma vara mahust maksma ühe protsendi. Rahandusminister teeb ettepaneku, et see oleks 0,1 või 0,05 protsenti. Sisuliselt ilma rahata on võimalik vahetada fondi ja see paneb olemasolevad fondid oma klientide eest märksa rohkem võitlema ehk paremaid tingimusi esitama," ütles Tsahkna.

Lisaks tahab ministeerium soodustada ka uute tulijate tingimusi, vähendades vajaliku kapitali summa kolmelt miljonilt ühele miljonile eurole.

"Kui me ei suuda tootlikkust tõsta ja haldamiskulusid vähendada, peame küsima riigina, miks me üle 200 miljoni aastas anname maksumaksja raha välisfondide kätte ja midagi tagasi ei saa. Aga enne kui läheme süsteemi lammutama, soodustame konkurentsiolukorda ja vaatame, mis toimuma hakkab," nentis sotsiaalkaitseminister.

Veel märkis ta, et osa fondidele antavast rahast peaks tagasi Eesti majandusse suutma pöörata, sest pensionifondide raha on kõige odavam ning aitaks ettevõtlust arendada.

Palgalõhe ähvardab pensionisse üle kanduda

Kuna pensioni suurus sõltub järjest enam ka makstud sotsiaalmaksu suurusest, kajastub praegune palkade erinevus tulevikus ka pensionides. Nii kandub üle ka meeste ja naiste palgalõhe, mis on Eestis praegu Euroopa Liidu suurim.

Kui senini on sissetulekute ebavõrdsus olnud pensionäridel töötaealistest mitu korda väiksem, siis tulevikus hakkab 20 protsendi rikkaimate ja 20 protsendi vaeseimate pensionäride keskmine pension erinema kuni neli korda. Et seda vältida, tahab sotsiaalministeerium muuta pensionivalemit, et alates muudatuse jõustumisest koguksid inimesed vaid staažiosa - pensioni suurus sõltuks suuresti töötatud ajast, seos palga suurusega säiliks aga teise samba kaudu.

Eripensionide puhul näeb ettepanek ette, et praegu seda saavatel inimestel see säiliks, kuid pärast reformi teenistusse asuvate politseinike ja kaitseväelaste puhul asendataks see riigi sissemaksega kolmandasse sambasse, nagu seda tehakse juba vanglaametnikele.

"Kui suudame seista vastu demograafilistele näitudele, mis on täna ees, suudame lahendada ka pensionisüsteemi probleeme ja meil ei ole vaja kümne aasta pärast seda süsteemi ümber vaadata. Aga kui sündivus veelgi langeb, siis on uus olukord," nentis Tsahkna.



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema