Tsahkna tahab pensioniea 70. eluaastani tõsta ({{commentsTotal}})

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tutvustab homsel valitsuse istungil ettepanekut tõsta pensioniiga 2040. aastaks 70. eluaastani, sest elanikkond vananeb ja muutusteta ei suuda riik enam pensionisüsteemi ülal pidada.

Tsahkna rääkis sotsiaalministeeriumis valminud riikliku vanaduspensioni analüüsi tänasel tutvustusel, et viib homme valitsusse ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks.

Kui praegu on tehtud otsus tõsta pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani, siis nüüd soovib ministeerium, et pärast seda tõuseks pensioniiga aastaks 2040 sujuvalt 70. eluaastani.

"Teine pool on see, et inimesed saaksid ise hakata valima, millal nad pensionile lähevad ehk pensioniiga oleks paindlik. See on oluline, et kui inimene tahab tervislikel või muudel põhjustel minna varem pensionile, saab ta seda teha. Ta saab pisut väiksemat pensioni, aga kui tunneb, et on terve ja tal on tööd ja ta tahab rohkem ühiskonda panustada, siis ta läheb hiljem ja saab suuremat pensioni," selgitas Tsahkna.

Ta põhjendas muudatuse vajadust sellega, et kui praegu oleks 2060. aasta, siis ei suudaks riik maksta pensioni 369 eurot nagu täna, vaid kõigest 280 eurot. Kui praegu on iga pensionäri kohta 3,1 tööealist inimest, siis 2060. aastaks on neid rahvastikuprognooside kohaselt vaid 1,5.

"Meie pensionid langevad. See tähendab, et tulevikus pensionärid ei saa ise hakkama, peavad pöörduma sotsiaalkaitsesüsteemi poole kas toimetulekutoetuste või muu süsteemi kaudu ja see annab veel lisakoormuse," sõnas minister.

Fondide konkurents pole teise samba puhul tööle hakanud

Pensioni teine sammas ei ole tema sõnul piisavalt tootlik ja fondide omavaheline konkurents ei ole Eestis tööle läinud.

"Ka rahandusminister tuleb homme valitsusse oma ettepanekuga, et kõigepealt võtaksime sisuliselt nulli fondivahetamise tasud ehk kui inimene otsustab ühe fondi juurest minna teise juurde, peab ta oma vara mahust maksma ühe protsendi. Rahandusminister teeb ettepaneku, et see oleks 0,1 või 0,05 protsenti. Sisuliselt ilma rahata on võimalik vahetada fondi ja see paneb olemasolevad fondid oma klientide eest märksa rohkem võitlema ehk paremaid tingimusi esitama," ütles Tsahkna.

Lisaks tahab ministeerium soodustada ka uute tulijate tingimusi, vähendades vajaliku kapitali summa kolmelt miljonilt ühele miljonile eurole.

"Kui me ei suuda tootlikkust tõsta ja haldamiskulusid vähendada, peame küsima riigina, miks me üle 200 miljoni aastas anname maksumaksja raha välisfondide kätte ja midagi tagasi ei saa. Aga enne kui läheme süsteemi lammutama, soodustame konkurentsiolukorda ja vaatame, mis toimuma hakkab," nentis sotsiaalkaitseminister.

Veel märkis ta, et osa fondidele antavast rahast peaks tagasi Eesti majandusse suutma pöörata, sest pensionifondide raha on kõige odavam ning aitaks ettevõtlust arendada.

Palgalõhe ähvardab pensionisse üle kanduda

Kuna pensioni suurus sõltub järjest enam ka makstud sotsiaalmaksu suurusest, kajastub praegune palkade erinevus tulevikus ka pensionides. Nii kandub üle ka meeste ja naiste palgalõhe, mis on Eestis praegu Euroopa Liidu suurim.

Kui senini on sissetulekute ebavõrdsus olnud pensionäridel töötaealistest mitu korda väiksem, siis tulevikus hakkab 20 protsendi rikkaimate ja 20 protsendi vaeseimate pensionäride keskmine pension erinema kuni neli korda. Et seda vältida, tahab sotsiaalministeerium muuta pensionivalemit, et alates muudatuse jõustumisest koguksid inimesed vaid staažiosa - pensioni suurus sõltuks suuresti töötatud ajast, seos palga suurusega säiliks aga teise samba kaudu.

Eripensionide puhul näeb ettepanek ette, et praegu seda saavatel inimestel see säiliks, kuid pärast reformi teenistusse asuvate politseinike ja kaitseväelaste puhul asendataks see riigi sissemaksega kolmandasse sambasse, nagu seda tehakse juba vanglaametnikele.

"Kui suudame seista vastu demograafilistele näitudele, mis on täna ees, suudame lahendada ka pensionisüsteemi probleeme ja meil ei ole vaja kümne aasta pärast seda süsteemi ümber vaadata. Aga kui sündivus veelgi langeb, siis on uus olukord," nentis Tsahkna.



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: