Tsahkna tahab pensioniea 70. eluaastani tõsta ({{commentsTotal}})

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tutvustab homsel valitsuse istungil ettepanekut tõsta pensioniiga 2040. aastaks 70. eluaastani, sest elanikkond vananeb ja muutusteta ei suuda riik enam pensionisüsteemi ülal pidada.

Tsahkna rääkis sotsiaalministeeriumis valminud riikliku vanaduspensioni analüüsi tänasel tutvustusel, et viib homme valitsusse ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks.

Kui praegu on tehtud otsus tõsta pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani, siis nüüd soovib ministeerium, et pärast seda tõuseks pensioniiga aastaks 2040 sujuvalt 70. eluaastani.

"Teine pool on see, et inimesed saaksid ise hakata valima, millal nad pensionile lähevad ehk pensioniiga oleks paindlik. See on oluline, et kui inimene tahab tervislikel või muudel põhjustel minna varem pensionile, saab ta seda teha. Ta saab pisut väiksemat pensioni, aga kui tunneb, et on terve ja tal on tööd ja ta tahab rohkem ühiskonda panustada, siis ta läheb hiljem ja saab suuremat pensioni," selgitas Tsahkna.

Ta põhjendas muudatuse vajadust sellega, et kui praegu oleks 2060. aasta, siis ei suudaks riik maksta pensioni 369 eurot nagu täna, vaid kõigest 280 eurot. Kui praegu on iga pensionäri kohta 3,1 tööealist inimest, siis 2060. aastaks on neid rahvastikuprognooside kohaselt vaid 1,5.

"Meie pensionid langevad. See tähendab, et tulevikus pensionärid ei saa ise hakkama, peavad pöörduma sotsiaalkaitsesüsteemi poole kas toimetulekutoetuste või muu süsteemi kaudu ja see annab veel lisakoormuse," sõnas minister.

Fondide konkurents pole teise samba puhul tööle hakanud

Pensioni teine sammas ei ole tema sõnul piisavalt tootlik ja fondide omavaheline konkurents ei ole Eestis tööle läinud.

"Ka rahandusminister tuleb homme valitsusse oma ettepanekuga, et kõigepealt võtaksime sisuliselt nulli fondivahetamise tasud ehk kui inimene otsustab ühe fondi juurest minna teise juurde, peab ta oma vara mahust maksma ühe protsendi. Rahandusminister teeb ettepaneku, et see oleks 0,1 või 0,05 protsenti. Sisuliselt ilma rahata on võimalik vahetada fondi ja see paneb olemasolevad fondid oma klientide eest märksa rohkem võitlema ehk paremaid tingimusi esitama," ütles Tsahkna.

Lisaks tahab ministeerium soodustada ka uute tulijate tingimusi, vähendades vajaliku kapitali summa kolmelt miljonilt ühele miljonile eurole.

"Kui me ei suuda tootlikkust tõsta ja haldamiskulusid vähendada, peame küsima riigina, miks me üle 200 miljoni aastas anname maksumaksja raha välisfondide kätte ja midagi tagasi ei saa. Aga enne kui läheme süsteemi lammutama, soodustame konkurentsiolukorda ja vaatame, mis toimuma hakkab," nentis sotsiaalkaitseminister.

Veel märkis ta, et osa fondidele antavast rahast peaks tagasi Eesti majandusse suutma pöörata, sest pensionifondide raha on kõige odavam ning aitaks ettevõtlust arendada.

Palgalõhe ähvardab pensionisse üle kanduda

Kuna pensioni suurus sõltub järjest enam ka makstud sotsiaalmaksu suurusest, kajastub praegune palkade erinevus tulevikus ka pensionides. Nii kandub üle ka meeste ja naiste palgalõhe, mis on Eestis praegu Euroopa Liidu suurim.

Kui senini on sissetulekute ebavõrdsus olnud pensionäridel töötaealistest mitu korda väiksem, siis tulevikus hakkab 20 protsendi rikkaimate ja 20 protsendi vaeseimate pensionäride keskmine pension erinema kuni neli korda. Et seda vältida, tahab sotsiaalministeerium muuta pensionivalemit, et alates muudatuse jõustumisest koguksid inimesed vaid staažiosa - pensioni suurus sõltuks suuresti töötatud ajast, seos palga suurusega säiliks aga teise samba kaudu.

Eripensionide puhul näeb ettepanek ette, et praegu seda saavatel inimestel see säiliks, kuid pärast reformi teenistusse asuvate politseinike ja kaitseväelaste puhul asendataks see riigi sissemaksega kolmandasse sambasse, nagu seda tehakse juba vanglaametnikele.

"Kui suudame seista vastu demograafilistele näitudele, mis on täna ees, suudame lahendada ka pensionisüsteemi probleeme ja meil ei ole vaja kümne aasta pärast seda süsteemi ümber vaadata. Aga kui sündivus veelgi langeb, siis on uus olukord," nentis Tsahkna.



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.
Pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit

Eesti pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit, millesse panustas intressitulu suurenemine, mida toetas laenuportfelli kasv ja selle keskmise intressimarginaali tõus ning laenuallahindluste vähenemine; negatiivselt mõjutas kasumit puhasteenustasutulu vähenemine ja tulumaksukulu.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.