Tsahkna tahab pensioniea 70. eluaastani tõsta ({{commentsTotal}})

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tutvustab homsel valitsuse istungil ettepanekut tõsta pensioniiga 2040. aastaks 70. eluaastani, sest elanikkond vananeb ja muutusteta ei suuda riik enam pensionisüsteemi ülal pidada.

Tsahkna rääkis sotsiaalministeeriumis valminud riikliku vanaduspensioni analüüsi tänasel tutvustusel, et viib homme valitsusse ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks.

Kui praegu on tehtud otsus tõsta pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani, siis nüüd soovib ministeerium, et pärast seda tõuseks pensioniiga aastaks 2040 sujuvalt 70. eluaastani.

"Teine pool on see, et inimesed saaksid ise hakata valima, millal nad pensionile lähevad ehk pensioniiga oleks paindlik. See on oluline, et kui inimene tahab tervislikel või muudel põhjustel minna varem pensionile, saab ta seda teha. Ta saab pisut väiksemat pensioni, aga kui tunneb, et on terve ja tal on tööd ja ta tahab rohkem ühiskonda panustada, siis ta läheb hiljem ja saab suuremat pensioni," selgitas Tsahkna.

Ta põhjendas muudatuse vajadust sellega, et kui praegu oleks 2060. aasta, siis ei suudaks riik maksta pensioni 369 eurot nagu täna, vaid kõigest 280 eurot. Kui praegu on iga pensionäri kohta 3,1 tööealist inimest, siis 2060. aastaks on neid rahvastikuprognooside kohaselt vaid 1,5.

"Meie pensionid langevad. See tähendab, et tulevikus pensionärid ei saa ise hakkama, peavad pöörduma sotsiaalkaitsesüsteemi poole kas toimetulekutoetuste või muu süsteemi kaudu ja see annab veel lisakoormuse," sõnas minister.

Fondide konkurents pole teise samba puhul tööle hakanud

Pensioni teine sammas ei ole tema sõnul piisavalt tootlik ja fondide omavaheline konkurents ei ole Eestis tööle läinud.

"Ka rahandusminister tuleb homme valitsusse oma ettepanekuga, et kõigepealt võtaksime sisuliselt nulli fondivahetamise tasud ehk kui inimene otsustab ühe fondi juurest minna teise juurde, peab ta oma vara mahust maksma ühe protsendi. Rahandusminister teeb ettepaneku, et see oleks 0,1 või 0,05 protsenti. Sisuliselt ilma rahata on võimalik vahetada fondi ja see paneb olemasolevad fondid oma klientide eest märksa rohkem võitlema ehk paremaid tingimusi esitama," ütles Tsahkna.

Lisaks tahab ministeerium soodustada ka uute tulijate tingimusi, vähendades vajaliku kapitali summa kolmelt miljonilt ühele miljonile eurole.

"Kui me ei suuda tootlikkust tõsta ja haldamiskulusid vähendada, peame küsima riigina, miks me üle 200 miljoni aastas anname maksumaksja raha välisfondide kätte ja midagi tagasi ei saa. Aga enne kui läheme süsteemi lammutama, soodustame konkurentsiolukorda ja vaatame, mis toimuma hakkab," nentis sotsiaalkaitseminister.

Veel märkis ta, et osa fondidele antavast rahast peaks tagasi Eesti majandusse suutma pöörata, sest pensionifondide raha on kõige odavam ning aitaks ettevõtlust arendada.

Palgalõhe ähvardab pensionisse üle kanduda

Kuna pensioni suurus sõltub järjest enam ka makstud sotsiaalmaksu suurusest, kajastub praegune palkade erinevus tulevikus ka pensionides. Nii kandub üle ka meeste ja naiste palgalõhe, mis on Eestis praegu Euroopa Liidu suurim.

Kui senini on sissetulekute ebavõrdsus olnud pensionäridel töötaealistest mitu korda väiksem, siis tulevikus hakkab 20 protsendi rikkaimate ja 20 protsendi vaeseimate pensionäride keskmine pension erinema kuni neli korda. Et seda vältida, tahab sotsiaalministeerium muuta pensionivalemit, et alates muudatuse jõustumisest koguksid inimesed vaid staažiosa - pensioni suurus sõltuks suuresti töötatud ajast, seos palga suurusega säiliks aga teise samba kaudu.

Eripensionide puhul näeb ettepanek ette, et praegu seda saavatel inimestel see säiliks, kuid pärast reformi teenistusse asuvate politseinike ja kaitseväelaste puhul asendataks see riigi sissemaksega kolmandasse sambasse, nagu seda tehakse juba vanglaametnikele.

"Kui suudame seista vastu demograafilistele näitudele, mis on täna ees, suudame lahendada ka pensionisüsteemi probleeme ja meil ei ole vaja kümne aasta pärast seda süsteemi ümber vaadata. Aga kui sündivus veelgi langeb, siis on uus olukord," nentis Tsahkna.



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Järgmisel aastal valmib neli suuremat büroohoonet, neist kaks Ülemiste City's.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume üürida, mitte osta. Investorid soetavad eeskätt hea tootlusega väiksemaid äriruume väljaüürimiseks, mida aga turul palju pole.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: