Talvik nimetas Kaljuranda Reformierakonna sisevõitluse produktiks ({{commentsTotal}})

Artur Talvik
Artur Talvik Autor/allikas: riigikogu

Vabaerakonna saadik Artur Talviku sõnul ei saa Marina Kaljuranda nimetada erakondadeväliseks presidendikandidaadiks ning teda toetades ollakse Reformierakonna mängukann.

"Eile kohtus meie fraktsioon Marina Kaljurannaga. Pettumus. Kevadel vedasin avalikku kohtumist ja seal jättis ta parema mulje. Aga taaskord veendusin, et ma ei taha olla Refi mängukann. Kuigi justkui ametlikult ei ole Marina Refi kandidaat on ta siiski Refi sisevõitluse produkt. Hõbekuul 2. Rosimannuse rasvased näpud on ta peale jäljed jätnud," kirjutas riigikogu liige Talvik kolmapäeval Facebookis.

Talvik ütles, et inimesena on Marina Kaljurand talle sümpaatne, aga need poliittehnoloogilised mängud temaga on õõvastavad. "Ta ise justkui tajub seda ja ei taju ka. Hämmastab ka väide, et tegemist on erakondadevälise kandidaadiga. See on peaaegu sama absurdne, kui väita, et meessoost Rosimannus on Eesti ühendaja," tähendas Talvik.

Arusaamatuks jääb Talviku sõnul ka nö Twitteriavangardi asumine samasse paati Autorolloga. "Hämmastab ka see, kuidas laiem üldsus laseb ennast lihtsate nippidega manipuleerida, aga siin võib paralleele tõmmata RK valimiste ja igipõlise ref-kesk vastandamisega. Samad nipid uues vormis. Ei saanud me ka vastuseid olulistele küsimustele ega ka selgust Marina agendas," teatas Talvik.

Igal juhul süvendas see kohtumine Talviku sõnul temas veendumust, et seisab õige kandidaadi taga ja see ei ole Kaljurand, Siim Kallas ega Mart Helme.

Talvik ütles, et ei saa valida Kallast, viidates Kallast kritiseeriva ajakirjaniku Toomas Kümmeli ajalehes Meie Maa ilmunud artiklile.

Toimetaja: Indrek Kuus



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: