Haigekassa ettepanekud: lagi töövõimetushüvitistele, ravimite omaosaluse reform, ületöö vähendamine ({{commentsTotal}})

{{1473843930000 | amCalendar}}

Haigekassa nõukogu arutas juhtkonna ettepanekuid, kuidas saada esimesel poolaastal tasakaalust välja läinud eelarve aasta lõpuks klappima. Valitsusele esitatakse mitu põhimõttelist muudatust, mille suurem mõju avaldub järgnevatel aastatel.

Haigekassa nõukogu esimees, töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski ja juhatuse esimees Tanel Ross andsid pressikonverentsil ülevaate kokku lepitud muudatustest. Mõni neist eeldab rakendamiseks ka seadusemuudatust.

Kõige põhimõttelisem muudatus, mis vajab seadusemuutmist, on ajutistele töövõimetushüvitiste kompenseeritava lae määramine, nii nagu see on vanemahüvitisel. Siiani ei ole näiteks sünnitushüvitisel või haigushüvitisel ülemist hinnapiiri olnud, mistõttu on selle aluseks võetud alati inimese reaalne keskmine sissetulek. Ossinovski viib valitsusele ettepaneku kehtestada ajutistele töövõimehüvitistele (haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitis) sama ülemmäär, mis on vanemahüvitisel ehk kolmekordne Eesti keskmine töötasu.

Ossinovski tunnistas pressikonverentsil, et see punkt tekitas enim vaidlusi ning oli ka neid nõukogu liikmeid, kes oleksid eelistanud lae kahekordsele Eesti keskmisele seada.

Ossinovski möönis, et isegi kui riigikogu seadusemuutmisel head tempot üles näitaks, pole sellele muudatusel tänavusele aastale suurt mõju, küll aga aitab see haigekassa kulusid kokku hoida järgnevatel aastatel.

0,2 miljonit eurot kvartaaliset kokkuhoidu plaanitakse soodusravimite nimekirja ülevaatamisest. Nii kavatsetakse soodusravimite nimekirjast välja arvata need ravimid, millel on olemas ka odavamad alternatiivid ehk geneerilised ravimid.

Lisaks teeb haigekassa nõukogu ettepaneku muuta retseptiravimite omaosaluse süsteemi, mis muutuks ravimipõhisest isikupõhiseks. Ossinovski selgitusel on praegu kasutusel palju soodusmäärade gruppe, kuid need ei moodusta loogilist, süsteemset tervikut.

"Retseptiravimite kulu isikustatakse ja omaosalus muutub kumulatiivseks," selgitas minister. Ta möönis, et see muudatus vajab küll täpsemat analüüsi ning IT-lahendust.

Samuti plaanitakse piirata tervishoiuasutuste ületööd ning vaadata üle hinnakoefitsient, millega ületööd tasustatakse. Ossinovski kinnitas, et täielikult keelustada ületööd ei saa, sest lähtuma peab ravivajadusest - inimeste ligipääs vältimatule arstiabile ei tohi kannatada, küll aga annab koefitsiendi ülevaatamine kõige suurema kokkuhoiu - väljamaksed haiglatele peaks andma kolmveerandi loodetavast kokkuhoiust, mis eelarve tasakaalu peaks viima.

"Me ei taha selle pinnalt üleüldist sõda tervishoiusüsteemis vallandada," viitas Ossinovski vajadusele jääda muudatusettepanekuga mõistlikuks.

Ossinovski kinnitas, et kõik kärpeplaanid kokku peaksid andma kokkuhoidu suurusjärgus üheksa miljonit, mis ongi prognoositav eelarve puudujääk aasta lõpuks.

Suuremat mõju omab järnevatel aastatel aga oodatav tervishoiutöötajate palgakokkulepe. Kuna teema on alles riikliku lepitaja laual, pole uued palganumbrid ja nende mõju haigekassa ning riigieelarvele teada, kuid mõju on kahtlemata miljonites eurodes.

Valitsus arutab haigekassa ettepanekuid järgmisel neljapäeval.

Toimetaja: Merilin Pärli



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: