Ida-Virumaal aastaga koondatud 1200 inimesest on pooled uue töö leidnud ({{commentsTotal}})

Põlevkivi kaevandamine.
Põlevkivi kaevandamine. Autor/allikas: Ants Liigus/Pärnu Postimees/Scanpix

Koondamised Ida-Viru suurettevõtetes nagu Viru Keemia Grupp (VKG), Nitrofert ja Eesti Energia tõid töötukassale viimase aasta jooksul pea 1200 uut klienti, kuid praeguse seisuga on umbes pooled neist uue töö leidnud.

Märgatavat rolli mängis selles VKG, mis tänu vanade õlitehaste taaskäivitamisele 350 töötajat töötukassast tagasi võttis, vahendasid ERRi raadiouudised.

Töötukassa Ida-Viru osakonna juhataja Anneki Teelahk kinnitas, et poolte koondatute töölerakendamine on hea tulemus ja selle taga on nii tööturumeetmete mõju kui ka töötukassa inimeste pühendunud töö. Vaatamata sellele, et Ida-Virumaa on jätkuvalt Eesti kõrgeima töötuse määraga maakond, langeb töötute osakal pidevalt.

"Märtsi lõpuks oli meil kõige suurem töötuse protsent viimaste aastate jooksul - 12,2 - ja see on nüüd iga nädalaga langenud. Tänaseks on see 9,8 protsenti. Nii et 0,2 protsendipunkti iga nädal on see langenud. Eelmisel nädalal oli isegi nii, et uusi registreeritud töötuid tuli 312 arvele, aga samas ikkagi üldine miinus oli 84 inimest, nii palju ikkagi liigub tööle," rääkis Teelahk.

Töötukassa andmeil on põlevkivisektorist koondatutest sadakond asunud tasemeõppesse ja kaheksa läinud omandama kõrgharidust.

Prageu on töötukassal Ida-Virumaal pakkuda 765 töökohta, samas töötuid on üle 6000. Töötukassa peab läbirääkimisi ettevõtetega, kes võiksid maakonnas uusi töökohti avada.

"Maikuust rakendus töökoha loomise toetus ja nüüd on kolm ettevõtet, kes on juba üle 20 inimese tööle võtnud ja mul on nimekirjas 17 tööandjat, kellega me sellist tööd teeme. Niisama need inimesed tööd ei leia," tõdes töötukassa esindaja.

Teelahki hinnangul põlevkivisektorisse töökohti massiliselt enam ei teki. Lootus on teist tööstusharudel, näiteks metalliettevõtted Narva ja Kiviõli piirkonnas, aga mööblitootjad ja teenindusettevõtted. Samas takistab koondatutel uut tööd leida ka vähene mobiilsus, näiteks Kohtla-Järvel elavad inimesed peavad Sillamäel töötamist liiga kaugeks.

Toimetaja: Karin Koppel



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema