Alo Lõhmus: sünnijärgne Eesti inimene ({{commentsTotal}})

”Erinevalt algusest peale rõhutatud 40 eluaasta vanusetsensusest, ei olnud presidendikandidaadi sünnijärgse kodakondsuse nõude kehtestamine põhiseaduse assamblee tõsikindel veendumus, vaid tegu on üsna üle noatera tehtud otsusega,” meenutab ajakirjanik Alo Lõhmus oma arvamusartiklis.

Poliitilised konkurendid on asunud uurima küsimust, kas presidendikandidaadi kandidaadi Marina Kaljuranna kodakondsus on sünnijärgne. Nimelt sätestab põhiseaduse paragrahv 79, et vabariigi presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindajad on kahtluse alla seadnud Kaljuranna vastavuse esimesele kriteeriumile. Seda, kas Kaljurand täidab teist põhiseaduses sätestatud nõuet, nimelt on vähemalt 40 aastat vana, konservatiivid ei vaidlusta, ehkki Kaljuranna vitaalne ja energiline olek võiks tekitada kahtlusi ka selles küsimuses.

Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2012. aastast, mille peatoimetaja oli praegune õiguskantsler Ülle Madise, selgitab 79. paragrahvi nõnda: „Põhiseadus seab Vabariigi Presidendi ametikohale kandideerimiseks ainult kaks formaalset nõuet – sünnijärgne Eesti kodakondsus ja vanuse alampiir 40 aastat –, kuid sisuliselt eeldab hääleõiguse olemasolu. Sünnijärgsuse tingimus peab rõhutama, et riigipeaks saab vaid isik, kes eeldatavalt on riigiga tugevalt seotud.“

Justiitsministeeriumi koduleheküljelt leitav põhiseaduse juriidiline ekspertiis, mis valmis 1998. aastal ning mille koostamisel on osalenud Paul Varul, Uno Lõhmus, Märt Rask, Eerik-Juhan Truuväli, Kalle Merusk, Jüri Raidla ja mitmed teised nimekad juristid, tuletab meelde põhiseaduse assamblees peetud vaidlusi.

Nimelt sätestas Jüri Raidla töögrupi käe all valminud põhiseaduse eelnõu presidendikandidaadile vähemalt 25-aastase paikse Eestis elamise kohustuse. Jüri Adamsi eelnõu aga nägi ette paiksuse tsensuse rakendamist 3 viimase aasta ulatuses.

Kui põhiseaduse assamblee liige Hando Runnel tegi ettepaneku viia sisse nõue, et president peab olema sünnipärane Eesti kodanik, siis lükati see põhiseaduse assamblee IV toimkonna poolt tagasi, kuid hääletati assamblee istungil lõppeelnõusse ikkagi sisse.

Tundub seega, et erinevalt algusest peale rõhutatud 40 eluaasta vanusetsensusest, ei olnud sünnijärgse kodakondsuse nõude kehtestamine põhiseaduse assamblee tõsikindel veendumus, vaid tegu on üsna üle noatera tehtud otsusega, mille juures võeti tõenäoliselt eeskujuks Soome seaduste vastav säte.

Rahvusarhiivi koduleheküljel avaldatud põhiseaduse assamblee esimestes konstitutsioonikavandites (kus presidendi asemel seisab veel riigivanem) leidub näiteks hoopis selline sõnastus: „Riigivanemaks võib kandideerida iga Eesti kodanik, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana ja kes on vähemalt kümme aastat elanud Eestis.“

Väärib tähelepanu, et kui põhiseaduse teksti oleks jõudnud Eestis 25 aasta jooksul paikselt elamise nõue, siis ei oleks praegune president Toomas Hendrik Ilves saanud 2006. aastal presidendiks kandideerida. Ehkki tema kodakondsus on ilma mingi kahtluseta sünnijärgne, ei elanud väliseestlasest Ilves kuni 1990. aastateni Eestis.

Põhiseaduse assamblee on minu meelest aga tähtsaks pidanud just seda, et presidendiks pürgiv inimene oleks tihedalt ja pikaajaliselt seotud Eesti ühiskonna ja riigiga.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.