Alo Lõhmus: sünnijärgne Eesti inimene ({{commentsTotal}})

”Erinevalt algusest peale rõhutatud 40 eluaasta vanusetsensusest, ei olnud presidendikandidaadi sünnijärgse kodakondsuse nõude kehtestamine põhiseaduse assamblee tõsikindel veendumus, vaid tegu on üsna üle noatera tehtud otsusega,” meenutab ajakirjanik Alo Lõhmus oma arvamusartiklis.

Poliitilised konkurendid on asunud uurima küsimust, kas presidendikandidaadi kandidaadi Marina Kaljuranna kodakondsus on sünnijärgne. Nimelt sätestab põhiseaduse paragrahv 79, et vabariigi presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindajad on kahtluse alla seadnud Kaljuranna vastavuse esimesele kriteeriumile. Seda, kas Kaljurand täidab teist põhiseaduses sätestatud nõuet, nimelt on vähemalt 40 aastat vana, konservatiivid ei vaidlusta, ehkki Kaljuranna vitaalne ja energiline olek võiks tekitada kahtlusi ka selles küsimuses.

Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2012. aastast, mille peatoimetaja oli praegune õiguskantsler Ülle Madise, selgitab 79. paragrahvi nõnda: „Põhiseadus seab Vabariigi Presidendi ametikohale kandideerimiseks ainult kaks formaalset nõuet – sünnijärgne Eesti kodakondsus ja vanuse alampiir 40 aastat –, kuid sisuliselt eeldab hääleõiguse olemasolu. Sünnijärgsuse tingimus peab rõhutama, et riigipeaks saab vaid isik, kes eeldatavalt on riigiga tugevalt seotud.“

Justiitsministeeriumi koduleheküljelt leitav põhiseaduse juriidiline ekspertiis, mis valmis 1998. aastal ning mille koostamisel on osalenud Paul Varul, Uno Lõhmus, Märt Rask, Eerik-Juhan Truuväli, Kalle Merusk, Jüri Raidla ja mitmed teised nimekad juristid, tuletab meelde põhiseaduse assamblees peetud vaidlusi.

Nimelt sätestas Jüri Raidla töögrupi käe all valminud põhiseaduse eelnõu presidendikandidaadile vähemalt 25-aastase paikse Eestis elamise kohustuse. Jüri Adamsi eelnõu aga nägi ette paiksuse tsensuse rakendamist 3 viimase aasta ulatuses.

Kui põhiseaduse assamblee liige Hando Runnel tegi ettepaneku viia sisse nõue, et president peab olema sünnipärane Eesti kodanik, siis lükati see põhiseaduse assamblee IV toimkonna poolt tagasi, kuid hääletati assamblee istungil lõppeelnõusse ikkagi sisse.

Tundub seega, et erinevalt algusest peale rõhutatud 40 eluaasta vanusetsensusest, ei olnud sünnijärgse kodakondsuse nõude kehtestamine põhiseaduse assamblee tõsikindel veendumus, vaid tegu on üsna üle noatera tehtud otsusega, mille juures võeti tõenäoliselt eeskujuks Soome seaduste vastav säte.

Rahvusarhiivi koduleheküljel avaldatud põhiseaduse assamblee esimestes konstitutsioonikavandites (kus presidendi asemel seisab veel riigivanem) leidub näiteks hoopis selline sõnastus: „Riigivanemaks võib kandideerida iga Eesti kodanik, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana ja kes on vähemalt kümme aastat elanud Eestis.“

Väärib tähelepanu, et kui põhiseaduse teksti oleks jõudnud Eestis 25 aasta jooksul paikselt elamise nõue, siis ei oleks praegune president Toomas Hendrik Ilves saanud 2006. aastal presidendiks kandideerida. Ehkki tema kodakondsus on ilma mingi kahtluseta sünnijärgne, ei elanud väliseestlasest Ilves kuni 1990. aastateni Eestis.

Põhiseaduse assamblee on minu meelest aga tähtsaks pidanud just seda, et presidendiks pürgiv inimene oleks tihedalt ja pikaajaliselt seotud Eesti ühiskonna ja riigiga.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: