Alo Lõhmus: sünnijärgne Eesti inimene ({{commentsTotal}})

”Erinevalt algusest peale rõhutatud 40 eluaasta vanusetsensusest, ei olnud presidendikandidaadi sünnijärgse kodakondsuse nõude kehtestamine põhiseaduse assamblee tõsikindel veendumus, vaid tegu on üsna üle noatera tehtud otsusega,” meenutab ajakirjanik Alo Lõhmus oma arvamusartiklis.

Poliitilised konkurendid on asunud uurima küsimust, kas presidendikandidaadi kandidaadi Marina Kaljuranna kodakondsus on sünnijärgne. Nimelt sätestab põhiseaduse paragrahv 79, et vabariigi presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindajad on kahtluse alla seadnud Kaljuranna vastavuse esimesele kriteeriumile. Seda, kas Kaljurand täidab teist põhiseaduses sätestatud nõuet, nimelt on vähemalt 40 aastat vana, konservatiivid ei vaidlusta, ehkki Kaljuranna vitaalne ja energiline olek võiks tekitada kahtlusi ka selles küsimuses.

Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2012. aastast, mille peatoimetaja oli praegune õiguskantsler Ülle Madise, selgitab 79. paragrahvi nõnda: „Põhiseadus seab Vabariigi Presidendi ametikohale kandideerimiseks ainult kaks formaalset nõuet – sünnijärgne Eesti kodakondsus ja vanuse alampiir 40 aastat –, kuid sisuliselt eeldab hääleõiguse olemasolu. Sünnijärgsuse tingimus peab rõhutama, et riigipeaks saab vaid isik, kes eeldatavalt on riigiga tugevalt seotud.“

Justiitsministeeriumi koduleheküljelt leitav põhiseaduse juriidiline ekspertiis, mis valmis 1998. aastal ning mille koostamisel on osalenud Paul Varul, Uno Lõhmus, Märt Rask, Eerik-Juhan Truuväli, Kalle Merusk, Jüri Raidla ja mitmed teised nimekad juristid, tuletab meelde põhiseaduse assamblees peetud vaidlusi.

Nimelt sätestas Jüri Raidla töögrupi käe all valminud põhiseaduse eelnõu presidendikandidaadile vähemalt 25-aastase paikse Eestis elamise kohustuse. Jüri Adamsi eelnõu aga nägi ette paiksuse tsensuse rakendamist 3 viimase aasta ulatuses.

Kui põhiseaduse assamblee liige Hando Runnel tegi ettepaneku viia sisse nõue, et president peab olema sünnipärane Eesti kodanik, siis lükati see põhiseaduse assamblee IV toimkonna poolt tagasi, kuid hääletati assamblee istungil lõppeelnõusse ikkagi sisse.

Tundub seega, et erinevalt algusest peale rõhutatud 40 eluaasta vanusetsensusest, ei olnud sünnijärgse kodakondsuse nõude kehtestamine põhiseaduse assamblee tõsikindel veendumus, vaid tegu on üsna üle noatera tehtud otsusega, mille juures võeti tõenäoliselt eeskujuks Soome seaduste vastav säte.

Rahvusarhiivi koduleheküljel avaldatud põhiseaduse assamblee esimestes konstitutsioonikavandites (kus presidendi asemel seisab veel riigivanem) leidub näiteks hoopis selline sõnastus: „Riigivanemaks võib kandideerida iga Eesti kodanik, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana ja kes on vähemalt kümme aastat elanud Eestis.“

Väärib tähelepanu, et kui põhiseaduse teksti oleks jõudnud Eestis 25 aasta jooksul paikselt elamise nõue, siis ei oleks praegune president Toomas Hendrik Ilves saanud 2006. aastal presidendiks kandideerida. Ehkki tema kodakondsus on ilma mingi kahtluseta sünnijärgne, ei elanud väliseestlasest Ilves kuni 1990. aastateni Eestis.

Põhiseaduse assamblee on minu meelest aga tähtsaks pidanud just seda, et presidendiks pürgiv inimene oleks tihedalt ja pikaajaliselt seotud Eesti ühiskonna ja riigiga.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.