"Pealtnägija": dubleerimise vähendamine aitaks tervishoius säästa miljoneid ({{commentsTotal}})

Tõstamaa perearst Madis Veskimägi on konfliktis ametnikega, kes muuhulgas panid paindumatute reeglite tõttu kinni tema röntgenikabineti. Nimelt osutas perearst aastaid eriarstiabi, milleks tal rangelt võttes õigust pole. "Pealtnägija" leidis aga tervishoiusüsteemis koha, kus saaks kokku hoida umbes 15 miljonit eurot, mis on peaaegu pool haigekassa puudujäägist.

Samal ajal kui Eesti tervishoiu rahastamises haigutab auk, tunnistavad osad arstid, et käib mõttetu laristamine. Üks vastuvoolu ujujatest on Tõstamaa perearst Madis Veskimägi, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

Pärnust 50 kilomeetri kaugusel asuv 1300 elanikuga kogukonna perearst pakkus aastaid muu kõrval ka ultraheliteenust, silmade uuringuid ja röntgeniteenust, mis on rangelt võttes tema kui perearsti jaoks seadusevastased.

Ja kuigi Tõstamaa perearstikeskuse fassaad on räämas ja trepp rohtu kasvanud, siis sees pakutakse paremat teenust kui sarnastes keskustes pealinnas. Arstidel jätkub doktor Veskimägi kohta vaid kiidusõnu.

"Täiesti väärtus omaette, tõeline maasool," ütles Eesti perearstide seltsi juht Diana Ingerainen.

"Oleks meil selliseid perearste nagu Madis veel kümneid või sadu, siis me tervishoiuprobleemist täna ei räägiks," sõnas radioloog Peeter Mardna.

Filmimees ja poliitik Mark Soosaar on üks Veskimägi patsientidest. Aasta tagasi tundis 70-aastane mees, kuidas nägemine ootamatult halvenes, silme ees muutus häguseks ja ta pöördus otsemaid oma perearsti poole.

Veskimägi võinuks suunata Manilaiul elava Soosaare Pärnusse või Tallinna, kus silmaarsti järjekorrad ulatuvad kuudesse, kuid olukorra päästis see, et tal on olemas tonomeeter, mida teistel perearstidel pole.

"Tubli kaks kolmandikku praktilise silmaarsti tööd on tehtav esmatasandi arsti poolt, kui tal on selleks valmisolek, teadmised ja varustus," kinnitas Veskimägi.

Veskimägil on kõik eelnimetatud olemas. Sama kehtib ka ultraheli kohta, mida perearst praegu tegelikult teha ei tohi.

Ametnikud pitseerisid röntgenaparatuuri kinni

Kõige kurioossem on aga lugu röntgenaparatuuriga, millega Veskimägi veel suve alguseni tuvastas oma patsientide luumurde, kopsuhaigusi ehk kõike, mille puhul läbivalgustamine vajalik.

Juuni alguses tulid aga keskkonnainspektsiooni ametnikud ja pitseerisid seni keskmiselt 600 uuringut aastas teinud aparaadi kinni, sest terviseamet enam perearstile kiirgustegevusluba ei andnud. Umbes 60 000 eurot maksnud seade on tegelikult kontrollitud, ruum vastas nõuetele, uksel ees pliikate jne.

"See on see, et vahepeal on muudetud tervishoiu korralduse seadust, mille tõttu perearstil, kui ta töötab nimistuga, puudub õigus osutada kiirgustegevust, mis tervishoiu korralduslikult kuulub eriarstiabi valdkonda," selgitas Veskimägi.

Tõstamaa perearsti juhtumiga hästi kursis olev endine tipp-radioloog ja varasem terviseameti järelvalveosakonna juhtivinspektor Peeter Mardna on hämmeldunud, kuidas pädevat arsti takistatakse.

"Perearstid võiksid teha seda, milleks nad on pädevad. Kui on perearst õppinud günekoloogilisi läbivaatusi tegema või kilpnäärme funktsiooni vaatama või mõnda endoskoopilist uuringut tegema ja ta on seda tõestanud vastava pädeva organi ees, siis miks me seda talle keelame," rääkis Mardna.

"Sisulises mõttes, ma usun, ta teeb väga õigeid asju, aga nendel asjadel puuduvad raamid ja tervishoid on väga tundlik ja ohtlik, kui meil ei ole neid raame. Ja kui keegi, kes ei ole nii eetiliste väärtustega, hakkab neid tegema, siis see võib meie rahvale ja riigile ikkagi ohtlikuks osutuda. Neid raame on vaja, neid reegleid on vaja," kommenteeris Diana Ingerainen.

Lihtsalt öeldes on vastaste argument, et Veskimägi-sugused entusiastid võivad heade kavatsustega tahta ise kas või põlve otsas operatsioone teha, kuid nende pädevuse ja seadmete kontroll on väga keeruline, seda enam, et mõni perearst on viimasel ajal propageerinud ebatavalisemaid meetodeid, näiteks elevust tekitanud söögisoodadieet.

Eesti perearstide selts näeb siiski, et nende liikmetel võiks olla õigus lisapädevustele, näiteks ultraheli või röntgeni tegemine, kuid neid oskusi tuleb rangelt kontrollida.

Tervishoid laristab miljoneid

Lisaprotseduuride tegemine tagab Veskimägi patsientide puhul selle, et eriarsti juurde saatmine on harv, aga põhjendatud.

Röntgeni tegemine eeldab koostööd radioloogiga, kes ei saa ilmselt olema kunagi Tõstamaa 1300 elanikuga vallas, kuid kellega konsulteerimine Pärnust, Tartust või Tallinnast pole tänu internetipõhisele pildipangale tänapäeval enam mingi probleem.

Selgub aga, et näiteks radioloogilised uuringud on valdkond, kus meie tervishoiusüsteem mõttetult miljoneid laristab - röntgeneid dubleeritakse pidevalt.

Diana Ingerainen tõi värske näite oma praktikast.

"Järveotsa perearstikeskusest sai eelmine nädal üks naisterahvas saadetud Lääne-Tallinna keskhaiglasse infarkti kahtlusel ja tal sai siin ära tehtud ka kopsuröntgen /.../ ja esimene asi, mis temaga tehti seal haiglas, oli see, et korrati sama kopsupilti. Ometi me ise ostame teenust Lääne-Tallinna keskhaiglast. See oli samas süsteemis olemas," kirjeldas Ingerainen.

Ka Peeter Mardna sõnul dubleeritakse umbes kolmandik keerulisi radioloogilisi protseduure. Tema hinnangul on kulu miljonites, kui mitte kümnetes miljonites.

"Siin on ka lihtne vastutegevus haigekassa poolt. Kui haigekassa näeb, et 24 tunni jooksul on tehtud sama uuring kahes erinevas asutuses, siis võtta selgitus, miks seda vaja on ja kui see ei rahulda, siis jäetakse teine, dubleeritud uuring välja. Millegi pärast seda ei soovita teha, sest teatud surved on mõlemalt poolt," rääkis Mardna.

Peamiselt räägivad arstid küll radioloogilistest uuringutest, sest need on ühed kallimad, kuid tegelikult on probleem laiem ja dubleerimist toimub näiteks ka laboratoorsetes uuringutes.

"Kui on hommikul tehtud analüüsid ja kõik on tipp-topp korras, siis peale lõunat tehakse uued analüüsid, sest "need on tehtud selles asutuses ja loomulikult inimene on praegu meie asutuses ja kõik, mis on varem tehtud, äkki pole õige". See on masendav, kui palju toimub dubleerimist," rääkis Veskimägi.

Riigikokku kuuluv Mark Soosaar, kes on Veskimägi patsient ja sai temalt abi silmaprobleemile, algatas Veskimägi juhtumi tõttu seadusemuudatuse, mis legaliseeriks Tõstamaa perearsti sugused universaalid - kui perearst läbib vastava koolituse, võib ta teha protseduure ja uuringuid, mis hetkel on eriarstikeskuste ja haiglate monopol. See säästaks raha ja kindlasti lühendaks järjekordi.

"See puudutab neid perearste konkreetselt, kes on huvitatud, kes on võimelised ja koolitatud, et nad võiksid ikkagi eriarstiabi diagnostikat teha. See on ülitähtis, et kopsuvalu korral või pärast luumurdu või mis tahes häda või kaebusega saaks arst kasutada tänapäeva tehnoloogiat. Tänapäeva arst ei pea olema nagu Kreutzwald, et tal on vaid kuuldetoru ja ta käib patsientide juures sellepärast, et neilt muinasjutte korjata," rääkis Soosaar.

Kui võtta aluseks Mardna jutt, siis radioloogiliste uuringute kogumaht aastas on 44 miljonit ja kui üks kolmandik sellest on asjata, teeb see 15 miljonit.

Toimetaja: Merili Nael



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema