Uusaasta varahommikul purjuspäi sõitnud mees veedab kuu trellide taga ({{commentsTotal}})

Tartu maakohus karistas teisipäeval üldmenetluses varem kriminaalkaristuseta tartlast, 24aastast Kristjani alkoholijoobes autojuhtimise eest ühe kuu pikkuse šokivangistusega.

Lisaks sellele mõistis kohus Kristjanile aasta, nelja kuu ja 28 päeva pikkuse tingimisi vangistuse kaheaastase katseajaga, allutas noormehe kriminaalhooldaja kontrollile ja keelas selleks ajaks alkoholi tarvitamise. Ka jäi süüdimõistetu kuueks kuuks juhtimisõiguseta.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt juhtis Kristjan 1. jaanuari varahommikul Tartu linnas alkoholijoobes autot.

Kriminaalasjas riikliku süüdistust esindanud ringkonnaprokurör Toomas Liiva sõnul andis Tartu maakohus selge signaali teistele potentsiaalsetele liiklushuligaanidele, et edaspidi taunib kohus analoogilisi rikkumis võimalikult rangel moel.

Liiva märkis, et antud juhtum on tema praktikas ainulaadne, sest maakohtu otsuse kohaselt tuleb noormehel, kes ei olnud varem kriminaalkuriteo eest süüdi mõistetud, koheselt läbida ühe kuu pikkune šokivangistuses.

„Põhjus miks ma riigi esindajana nõudsin süüdistatavale šokivangistust seisnes selles, et 24 aastane noormees oli eelnevalt kokku üheksal korral karistatud liiklusseaduse erinevate rikkumiste eest väärteomenetluse korras. Mingeid järeldusi noormees eelmistest karistusest polnud teinud ning seetõttu on talle 30-päevane järelemõtlemisaeg kontrollitud keskkonnas vajalik,“ täpsustas ringkonnaprokurör.

Toimetaja: Priit Luts



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: