Lapse tulevikuks rahakogumine on endiselt kulukas või vähetulus ({{commentsTotal}})

Laste tulevikuks kogumine on endiselt kulukas või vähetulus.
Laste tulevikuks kogumine on endiselt kulukas või vähetulus. Autor/allikas: Erakogu

Kui pensionifondide valitsemistasusid plaanivad pangad riburadapidi vähendama asuda, siis lapse tuleviku kindlustamiseks rahakogumise tasud on kohati endiselt väga kõrged, ulatudes kuni nelja protsendini. Pangad siin järeleandmisi tegemas ei ole.

Swedbank, mis teatas sel nädalal pensionifondide tasude alandamisest, pakub võimalust ka oma lapsele raha koguda.

Koolifond, mis võimaldab kas või lapse sünnist saati tema ülikooliminekuks või iseseisvaks eluks raha koguda, läheb lapsevanemale aga igasugu tasudena paraja kopika maksma. Kui ka tootlus kehv peaks olema, võib juhtuda, et aastatepikkune kogumine lõppeb miinusega: ehkki pank garanteerib, et laps saab tähtaja lõppemisel kätte vähemalt nii palju, kui vanemad sellesse sisse on maksnud, arvestatakse lõppsummast maha haldus- ja garantiitasud, mis kokku ulatuvad pea nelja protsendini.

Swedbanki kodulehel tehtud mudelarvutus näitab, et kui vanemad otsustavad näiteks alates lapse kooliminekust 7-aastaselt kuni tema 18-aastaseks saamiseni investeerida igakuiselt 50 eurot tema tuleviku kulutuste tarbeks, koguneb sissemakseid kokku 6600 euro ulatuses. Kui tootlus on olnud hea, tuleb lepingutasusid maksta selle pealt 769 eurot ning lapsele makstakse välja 7515 eurot. Seega on võitu natuke alla tuhande euro.

Kui summa ei kasva ega kahane, tuleb lepingutasudeks maksta 691 eurot ning pank garanteerib 5909 eurose väljamakse, mis on ligi 700 eurot vähem, kui vanemad 11 aasta jooksul sisse on maksnud.

Negatiivse prognoosi korral on lepingutasud väiksemad, 628 eurot ning seetõttu garanteerib pank ka 5972-eurose väljamakse, mis ikkagi on üle 600 euro sissemaksetest vähem.

Seega ehkki Swedbank garanteerib vähemalt nullmäära, tuleb kõrged haldustasud ikka kogujal endal maksta, nii et kõige parem viis lapse tuleviku kindlustamiseks see ei ole.

Swedbanki säästmis- ja investeerimistoodete valdkonnajuht Katrin Kalmet leiab, et koolifondi pensionifondidega võrrelda ei saa.

"Kuigi mõlema puhul on tegemist pikaajalise kogumisega, on kummalgi erinev eesmärk ja ajahorisont ning toodete ülesehituse loogika on erinev. Koolifondis on lisaks kogumisfunktsioonile kaasnev elukindlustus ning garantii sissemaksetele, mis hinda mõjutavad. See toob kaasa olukorra, kus kogumise esimestel aastatel on tasud kogutud mahtu arvestades kõrgemad. Kuivõrd tegu on aga pikaajaliseks kogumiseks mõeldud tootega, on see olukord ajas muutuv," kommenteeris Kalmet.

Kalmet rõhutab, et koolifond on investeermisriskiga elukindlustusleping, mille peamiseks eesmärgiks on raha säästmine. See tähendab, et lapsevanema surma korral maksab kindlustus lepingus plaanitud summa väljaolenemata sellest, mitu aastat enne seda koguda jõuti, ka siis, kui kogumine oli alles algusjärgus.

"Investeeringute osa lepingus annab võimaluse hoida raha väärtust just inflatsiooni suhtes enam-vähem samal tasemel. Väga oluline on see, et varasema investeerimiskogemuseta inimese jaoks on Koolifondis veel üks tähtis osa - garantii. Isegi siis, kui investeeringute jaoks on ajad keerulised, ei teki ohtu, et suur osa säästetud rahast kaob turgude kõikumise tõttu."

SEB ega Nordea tootlust ei garanteeri

Kui Swedbank võimaldab lapsele raha koguda, garanteerides minimaalse tulemuse, siis SEB toode kasvuportfell Juunior jätab kogu vastutuse kliendile: fondid ja väärtpaberid peab koguja ise valima ning tulemust ei garanteerita. Teisisõnu: ehkki ka SEB-s võib näiteks 50 euro kaupa kuus püüda lapsele raha kasvatada, võib ebaõnne korral lõpetada ka sootuks rahatult või tunduvalt väiksema summaga kui sisse pandi. Haldustasu on selle võrra ka madalam, et garantii puudub - 1,25 protsenti. See on umbes kaks korda suurem pensionifondidelt makstavatest haldustasudest.

Kasvuportfell Juuniorile on võimalik juurde võtta kindlustuskaitseid: kindlustusmaksete jätkamise kaitse garanteerib vanema surma korral maksete jätkamise lepingusse kindlustusseltsi poolt ja laps saab lepingu tähtajal selle summa, mida lapsevanem plaanis koguda. Lisaks on võimalik juurde võtta ka lapse õnnetusjuhtumi kindlustus.

Nordea võimaldab lastele raha koguda kahel viisil: lastehoiusesse saab teha kindlaks määratud sissemakseid ning pank garanteerib sellele intressi 1,2%, mida võidakse küll ajas üle vaadata.

Lisaks pakub Nordea laste tulevikku investeerimiseks mudelportfelli, mille aluseks on optimaalse riski ja tulu suhtega fondiportfellid. Garanteeritud tootlus sellisel juhul puudub.

"Pakume viit erinevat strateegiat investeerimaks regulaarselt nii väikeste summadega kui ka suurte ühekordsete summadena. Et investeerimisportfelli tootlus sõltub suuresti portfellis olevate varade jaotusest, on oluline kasutada ekspertide nõu optimaalse investeerimisportfelli koostamiseks. Kliendil tuleb maksta vaid fondiinvesteeringutega seotud märkimistasud ja tagasivõtmistasud," selgitas Nordea Baltikumi säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht Ege Metsandi.

Igakuist väärtpaberikonto hooldustasu Nordea fondide puhul ei rakendata.

Ilmselt vajaks ka laste tuleviku kindlustamise turg uut Tuleva-laadset uut tegijat, kes turu mugavast tardumusest lahti raputaks ning madalamate haldustasude ja korralikuma tootlusega lahendusi välja pakuks.



Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.