Mutko eitas, et WADA andmebaasi ründasid Vene häkkerid ({{commentsTotal}})

Venemaa spordiminister Vitali Mutko eitas, et Vene häkkerid korraldasid rünnaku rahvusvahelise antidopingu agentuuri (WADA) andmebaasi ja lekitasid sportlaste isiklikke andmeid.

Rahvusvahelise antidopingu agentuuri teatel murdis Venemaa häkkerirühmitus sisse andmebaasi, kust varastas sportlaste andmeid. Häkkerid said andmetele ligi võltskirjadele vastanud inimeste sissepääsukoodidega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Häkkeriteks on rühmitus nimega Tsaaritiim. Teiste seas riputati internetti Rio Olümpiamängudel segapaarismängus kolmandaks jäänud tennisisti Serena Williamsi ja neli kulda võitnud võimleja Simone Bilesi andmed, milllest selgub, et nad said erandkorras loa kasutada aineid, mis muidu on keelatud.

Simone Biles kinnitas, et ta tarvitab rohtu, mis on mõeldud tähelepanupuuduse, hüperaktiivsushäire ravimiks.

Venemaa on lükanud tagasi süüdistused, justkui oleks nemad rünnaku ja avalikustamisega seotud.

"Kuidas te saate tõestada, et need olid Venemaa häkkerid? Te süüdistate kõiges Venemaad, see on nii populaarne praegu. Ma ei tea, mul pole sellist informatsiooni. Oleme samuti väga mures, sest neil on sama info ka Venemaa sportlaste kohta ja ka meie võime olla ohvrid. Pole vahet, millised sportlased," kommenteeris Venemaa spordiminister Vitali Mutko.

Ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas, et Vene valitsuse või salateenistuse osalus häkkimises on väljamõeldis.

USA-s tuntakse Tsaaritiimi nimega Fancy Bear ehk Uhkeldav Karu, sest sama rühmitust kahtlustatakse ka Ühendriikide demokraatliku partei arvutites nuhkimises. Toona leidis asja uurinud arvutifirma Crowdstrike, et tõenäoliselt töötavad ründajad Vene sõjaväe tellimusel.

Ka WADA kinnitas, et uurijad on leidnud jälgi Venemaalt, kuid täpsemalt ei ole nemadki teavet jaganud.

Praegu kõlab arvamusi, et WADA ründamise taga on Venemaa soov kätte maksta selle eest, et Venemaa kergejõustikukoondis jäeti dopinguprobleemide tõttu Rio olümpiamängudelt eemale.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: