Jüri Nikolajev: eestlane, ära jäta omandit laokile! ({{commentsTotal}})

"Kuidas me sobitame kokku Vabadussõja ja 9. mai, NATO-lembuse ja Krimmi, Georgi lindid ja okupatsiooni? Me oleme erinevad, aga mingile kokkuleppele peame jõudma, et mitte pidevalt väriseda Ida-Virumaa saatuse pärast," kirjutab ERRi korrespondent Jüri Nikolajev oma repliigis.

No muidugi on nüüd kõik vihased.

Poliitikud selle pärast, kuidas ülisalajane memo ajalehte lekkis (”Salamemo: Eesti on kaotamas Ida-Virumaad”, Eesti Ekspress, 14.9.2016) ja mida nüüd Ida-Viru venelased Eesti valitsusest arvavad. Venemaast rääkimata.

Loomulikult on vihased Ida-Viru venelased – et mida need Eesti valitsejad jälle õhutavad ja miks nad rahu armastavatest eestivenelastest järjekordset sõjatonti maalivad.

Aga mina ei ole vihane. Pigem väsinult parastav.

No mida siis Ilmar Raag valesti kirjutas?

Seda, et Ida-Virumaa venestub jätkuvalt, vaatamata igasugu lõimumiskavadele ja maakondlikele majandusprogrammidele? Et sisuliselt oleme seda maakonda kaotamas? Et Kirde-Eestis elab 60 000 inimest, kes võimaliku konflikti korral jälgivad toimuvat kõrvalt, ja ootavad, kes peale jääb?

Et massiline töökohtade koondamine võib lõppeda rahutustega?

Eesti on piisavalt väike ja kompaktne riik, et 200 kilomeetri taga toimuvat ka Toompealt näha, iseasi, kas seda üldse näha tahetakse.

Ma soovitaks samasuguse memo koostada ka Lasnamäe kohta, sest kui Ida-Viru on ikkagi noortest tühjaks jooksmas ja mäsumeelsuse kraad muutub aastatega üha lahjemaks, siis Lasnamäe venelased on piiriäärsetest tüki maad vihasemad ja hakkajamad. Tervitusi pronksiöö aegadest!

Mida selle kõigega peale hakata, on samuti Raagi memos täpselt välja toodud. Ei midagi uut ja põrutavat. Sellega on tegelnud kõik riigid, kel piiriäärsed alad käest libisema on hakanud. Märksõnad: jõuline kohalolek, raha ja kaasamine.

On vaja aastast aastasse pingutada, jagada vastutust, suhelda ja maksta, nii et silmad sinised. Piirialade kindlustamine on kulukas, nõuab tihti poliitiliselt ebapopulaarsete otsuste langetamist ja kohati isegi eneseohverdust.

Mis jutt see on, et Ida-Virumaale ei saa eestlane elama ja töötama tulla, kuna seal on kole ja palju venelasi. Ah ei, vabandust! Tegelikult kõlas see niimoodi: „Sisekaitseakadeemia ületoomisega Ida-Virumaale langeb õppekvaliteet.”

Kui eestlased niimoodi arvavad, miks siis Ida-Viru venelane peaks eestlastest paremini mõtlema?

Me pole viimase 25 aasta jooksul suutnud lahendada põhimõttelist probleemi, kuidas elada koos vähemusrahvusega, kes peab end suurrahvuseks. Rahvusega, kelle emamaa on siinsamas käeulatuses elamas rahvusimpeeriumi ärkamisaega.

Kuidas me sobitame kokku Vabadussõja ja 9. mai, NATO-lembuse ja Krimmi, Georgi lindid ja okupatsiooni? Me oleme erinevad, aga mingile kokkuleppele peame jõudma, et mitte pidevalt väriseda Ida-Virumaa saatuse pärast.

Lõpetuseks. Mul üks tuttav jättis kunagi valveta naaberlinnas asuva korteri, ja siis ühtäkki avastas, et sinna on tekkinud uus elanik, kes seda korterit omaks peab. Ja katsu sa teda sealt nüüd kohtuga välja saada.

Moraal – ära jäta omandit laokile, sest kui sina seal elada ei taha, võib selle keegi teine hõivata. Nii lihtne see ongi!

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: ERRi raadiouudiste kommentaar



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: