Analüütik: pensioniea tõus ei tähenda, et inimesed oleksid suutelised kauem töötama ({{commentsTotal}})

Pensioniea tõus ei tähenda automaatselt seda, et inimesed oleksid ka võimelised kauem töötama, ütles poliitikauuringute keskuse Praxis töö- ja sotsiaalelu vanemanalüütik Andres Võrk, kelle hinnangul võiks pensioniea siduda oodatava elueaga.

Andres Võrk toetab suuremat paindlikkust ja valikuvabadust pensionilemineku osas. Samuti peab ta mõistlikuks pensioni suuremat sõltuvust tööstaažist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Samas märkis Võrk, et pensioniea järsk tõus erineb rahvastikuteadlaste prognoosidest, mis pakuvad tulevaseks pensionieaks 67 või 68 aastat.

"Ehkki oodatav eluiga on tõepoolest tõusnud meil viimastel aastatel - ilmselt jätkab ka tõusu edaspidi -, siis tegelikult, kui vaatame statistikat, me näeme, et tervena elatud eluaastad ehk see, kui kaua inimesed haigustevabalt ja puudevabalt elavad, ei ole tõusnud. Pigem on see viimastel aastatel hoopis langenud. Seega ei tähenda automaatselt pensioniea tõus seda, et inimesed oleksid ka suutelised kauem töötama," rääkis Võrk.

"Alternatiivne võimalus: võiks pensioniea siduda oodatava elueaga, et nii kuidas me näeme statistikas, kuidas oodatav eluiga tõuseb, nii me tõstame ka pensioniiga. Seda on tehtud paljudes riikides ja see on ka Eestis olnud päris palju arutlusel," lisas ta.

Kolmandik noortest usuvad, et vaid pensionisammastest piisab

SEB korraldatud värske uuring näitas, et esimest ja teist sammast peab piisavaks kolmandik 18- kuni 25-aastastest noortest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lisaks sellele plaanib kolmandik vastanutest käia tööl nii kaua, kuni jõudu jätkub. Kolmandik tahab hakata tulevikus raha kõrvale panema.

26 protsenti vastanutest loodab tulevikus teenida ka passiivset tulu, näiteks kinnisvara üürimisest. 23 protsenti tahab investeerida, näiteks väärtpaberitesse või kinnisvarasse. 15 protsenti vastanutest ei plaani aga midagi teha.

"Noored on tõesti muutunud teadlikumaks oma pensoniplaanidest. Reaalsus on selles, et tegelikke samme selles suunas ei ole hakatud veel astuma. See võtab aega. Nad näevad, et muu hulgas tuleb panustada investeeringutele, nende plaanides on ka käia tööl, nende plaanides on ka koguda raha, aga see ongi plaanides. Reaalseid tegevusi tehakse veel vähe," selgitas SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: