Analüütik: pensioniea tõus ei tähenda, et inimesed oleksid suutelised kauem töötama ({{commentsTotal}})

Pensioniea tõus ei tähenda automaatselt seda, et inimesed oleksid ka võimelised kauem töötama, ütles poliitikauuringute keskuse Praxis töö- ja sotsiaalelu vanemanalüütik Andres Võrk, kelle hinnangul võiks pensioniea siduda oodatava elueaga.

Andres Võrk toetab suuremat paindlikkust ja valikuvabadust pensionilemineku osas. Samuti peab ta mõistlikuks pensioni suuremat sõltuvust tööstaažist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Samas märkis Võrk, et pensioniea järsk tõus erineb rahvastikuteadlaste prognoosidest, mis pakuvad tulevaseks pensionieaks 67 või 68 aastat.

"Ehkki oodatav eluiga on tõepoolest tõusnud meil viimastel aastatel - ilmselt jätkab ka tõusu edaspidi -, siis tegelikult, kui vaatame statistikat, me näeme, et tervena elatud eluaastad ehk see, kui kaua inimesed haigustevabalt ja puudevabalt elavad, ei ole tõusnud. Pigem on see viimastel aastatel hoopis langenud. Seega ei tähenda automaatselt pensioniea tõus seda, et inimesed oleksid ka suutelised kauem töötama," rääkis Võrk.

"Alternatiivne võimalus: võiks pensioniea siduda oodatava elueaga, et nii kuidas me näeme statistikas, kuidas oodatav eluiga tõuseb, nii me tõstame ka pensioniiga. Seda on tehtud paljudes riikides ja see on ka Eestis olnud päris palju arutlusel," lisas ta.

Kolmandik noortest usuvad, et vaid pensionisammastest piisab

SEB korraldatud värske uuring näitas, et esimest ja teist sammast peab piisavaks kolmandik 18- kuni 25-aastastest noortest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lisaks sellele plaanib kolmandik vastanutest käia tööl nii kaua, kuni jõudu jätkub. Kolmandik tahab hakata tulevikus raha kõrvale panema.

26 protsenti vastanutest loodab tulevikus teenida ka passiivset tulu, näiteks kinnisvara üürimisest. 23 protsenti tahab investeerida, näiteks väärtpaberitesse või kinnisvarasse. 15 protsenti vastanutest ei plaani aga midagi teha.

"Noored on tõesti muutunud teadlikumaks oma pensoniplaanidest. Reaalsus on selles, et tegelikke samme selles suunas ei ole hakatud veel astuma. See võtab aega. Nad näevad, et muu hulgas tuleb panustada investeeringutele, nende plaanides on ka käia tööl, nende plaanides on ka koguda raha, aga see ongi plaanides. Reaalseid tegevusi tehakse veel vähe," selgitas SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen.

Toimetaja: Merili Nael



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Borkboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.