Raiejääkide väljavedu ei tasu metsaomanikele end ära ({{commentsTotal}})

Metsaomanike sõnul on energiatootmiseks sobivate raiejääkide hind langenud nii madalale, et selle väljavedu ja müük ei tasu enam ära.

Olukord võiks paraneda, kui kvoodikaubanduse jõustumisel järgmisel aastal hakkab Eesti Energia oma Narva jaamades jälle massiliselt puitu põletama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui energia lõpptarbijale maksab praegu keskmiselt 40 - 50 eurot megavatttunni eest, siis metsaomaniku kätte jõuab sellest 43 senti, mis ei motiveeri raiejääke turule tooma.

Erametsaliidu juhatuse aseesimees Mikk Link selgitas, et kui hind on madal, siis just raidmete osakaal ehk oksad ja ladvad, mida võimalik hakkepuiduna kasutada, jäävad metsa. "Nende väljatoomine on küllaltki kulukas tegevus ja kui selle eest ei maksta piisavalt hinda, siis oksi kasutatakse kokkuveoteede tugevdamiseks."

Veel 2012. aastal oli hind Lingi sõnul neli korda kõrgem. Mäletatavsti see oli ka aeg, kus Eesti Energia Narva jaamades puitu põletas ja peale selle lõpetamist hind tasapisi langes. "Tänaseks on see jõundud tasemeni, kus enam metsaomanikul ei ole mõttekas seda välja tuua," ütles Link.

Vähesel määral kasutatakse Narva elektrijaamades puitu praegugi, kuid juba olemasolev tehniline võimekus lubaks hoopis rohkemat.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter märkis, et valmisolek on olemas. "Me suudaksime täna Narva jaamades biomassist toota umbes neljandiku Eesti elektrivajadusest, kuskil 2-2,5 teravatt-tundi. See on päris märkimisväärne kogus," rõhutas ta.

Erinevalt koostootmisjaamadest Eesti Energia praegu biomassi kasutamise eest toetust ei saa. See olukord peaks muutuma järgmisel aastal, kui Eesti Energia saaks müüa välismaale taastuvenergia kasutamise kvoote.

"Hea mõte on olemas, aga see peab formuleeruma veel elektrituru seadusesse, mis paraku ei ole veel palrlamenti jõudnud. See protsess on nüüd olnud pisut pikem kui lootsime, aga usun, et sügisesel perioodil ta saab ka vastu võetud ja siis saame hakata Euroopas konkureerima," lisas Sutter.

Tõsi, pole sugugi kindel, et Narva jaamad hakkavad ostma kogu vajamineva biomassi Eesti metsaomanikelt. Sutteri sõnul on Sillamäe sadam lähedal ja kui kasulikum on tuua puit näiteks Venemaalt või Lätist, siis nii ka tehakse.

Toimetaja: Priit Luts



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema