Raiejääkide väljavedu ei tasu metsaomanikele end ära ({{commentsTotal}})

Metsaomanike sõnul on energiatootmiseks sobivate raiejääkide hind langenud nii madalale, et selle väljavedu ja müük ei tasu enam ära.

Olukord võiks paraneda, kui kvoodikaubanduse jõustumisel järgmisel aastal hakkab Eesti Energia oma Narva jaamades jälle massiliselt puitu põletama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui energia lõpptarbijale maksab praegu keskmiselt 40 - 50 eurot megavatttunni eest, siis metsaomaniku kätte jõuab sellest 43 senti, mis ei motiveeri raiejääke turule tooma.

Erametsaliidu juhatuse aseesimees Mikk Link selgitas, et kui hind on madal, siis just raidmete osakaal ehk oksad ja ladvad, mida võimalik hakkepuiduna kasutada, jäävad metsa. "Nende väljatoomine on küllaltki kulukas tegevus ja kui selle eest ei maksta piisavalt hinda, siis oksi kasutatakse kokkuveoteede tugevdamiseks."

Veel 2012. aastal oli hind Lingi sõnul neli korda kõrgem. Mäletatavsti see oli ka aeg, kus Eesti Energia Narva jaamades puitu põletas ja peale selle lõpetamist hind tasapisi langes. "Tänaseks on see jõundud tasemeni, kus enam metsaomanikul ei ole mõttekas seda välja tuua," ütles Link.

Vähesel määral kasutatakse Narva elektrijaamades puitu praegugi, kuid juba olemasolev tehniline võimekus lubaks hoopis rohkemat.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter märkis, et valmisolek on olemas. "Me suudaksime täna Narva jaamades biomassist toota umbes neljandiku Eesti elektrivajadusest, kuskil 2-2,5 teravatt-tundi. See on päris märkimisväärne kogus," rõhutas ta.

Erinevalt koostootmisjaamadest Eesti Energia praegu biomassi kasutamise eest toetust ei saa. See olukord peaks muutuma järgmisel aastal, kui Eesti Energia saaks müüa välismaale taastuvenergia kasutamise kvoote.

"Hea mõte on olemas, aga see peab formuleeruma veel elektrituru seadusesse, mis paraku ei ole veel palrlamenti jõudnud. See protsess on nüüd olnud pisut pikem kui lootsime, aga usun, et sügisesel perioodil ta saab ka vastu võetud ja siis saame hakata Euroopas konkureerima," lisas Sutter.

Tõsi, pole sugugi kindel, et Narva jaamad hakkavad ostma kogu vajamineva biomassi Eesti metsaomanikelt. Sutteri sõnul on Sillamäe sadam lähedal ja kui kasulikum on tuua puit näiteks Venemaalt või Lätist, siis nii ka tehakse.

Toimetaja: Priit Luts



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: