Raiejääkide väljavedu ei tasu metsaomanikele end ära ({{commentsTotal}})

Metsaomanike sõnul on energiatootmiseks sobivate raiejääkide hind langenud nii madalale, et selle väljavedu ja müük ei tasu enam ära.

Olukord võiks paraneda, kui kvoodikaubanduse jõustumisel järgmisel aastal hakkab Eesti Energia oma Narva jaamades jälle massiliselt puitu põletama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui energia lõpptarbijale maksab praegu keskmiselt 40 - 50 eurot megavatttunni eest, siis metsaomaniku kätte jõuab sellest 43 senti, mis ei motiveeri raiejääke turule tooma.

Erametsaliidu juhatuse aseesimees Mikk Link selgitas, et kui hind on madal, siis just raidmete osakaal ehk oksad ja ladvad, mida võimalik hakkepuiduna kasutada, jäävad metsa. "Nende väljatoomine on küllaltki kulukas tegevus ja kui selle eest ei maksta piisavalt hinda, siis oksi kasutatakse kokkuveoteede tugevdamiseks."

Veel 2012. aastal oli hind Lingi sõnul neli korda kõrgem. Mäletatavsti see oli ka aeg, kus Eesti Energia Narva jaamades puitu põletas ja peale selle lõpetamist hind tasapisi langes. "Tänaseks on see jõundud tasemeni, kus enam metsaomanikul ei ole mõttekas seda välja tuua," ütles Link.

Vähesel määral kasutatakse Narva elektrijaamades puitu praegugi, kuid juba olemasolev tehniline võimekus lubaks hoopis rohkemat.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter märkis, et valmisolek on olemas. "Me suudaksime täna Narva jaamades biomassist toota umbes neljandiku Eesti elektrivajadusest, kuskil 2-2,5 teravatt-tundi. See on päris märkimisväärne kogus," rõhutas ta.

Erinevalt koostootmisjaamadest Eesti Energia praegu biomassi kasutamise eest toetust ei saa. See olukord peaks muutuma järgmisel aastal, kui Eesti Energia saaks müüa välismaale taastuvenergia kasutamise kvoote.

"Hea mõte on olemas, aga see peab formuleeruma veel elektrituru seadusesse, mis paraku ei ole veel palrlamenti jõudnud. See protsess on nüüd olnud pisut pikem kui lootsime, aga usun, et sügisesel perioodil ta saab ka vastu võetud ja siis saame hakata Euroopas konkureerima," lisas Sutter.

Tõsi, pole sugugi kindel, et Narva jaamad hakkavad ostma kogu vajamineva biomassi Eesti metsaomanikelt. Sutteri sõnul on Sillamäe sadam lähedal ja kui kasulikum on tuua puit näiteks Venemaalt või Lätist, siis nii ka tehakse.

Toimetaja: Priit Luts



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: