ERR Strasbourg'is: Junckeri kõne tekitas vastuolulisi meeleolusid ({{commentsTotal}})

ERR-i korrespondendi Johannes Tralla sõnul tekitas Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõne Euroopa Parlamendis vastakaid arvamusi. Ka Andrus Ansipi esitatud Euroopa digituru pakett pälvis kriitikat.

Vaatamata Suurbritannia otsusele Euroopa Liidust lahkuda, ei ole ühenduse tulevik ohus, ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker täna aastakõnes Euroopa Parlamendi ees.

Juncker kutsus Londonit alustama lahkumisprotsessi nii kiiresti kui võimalik, lisades, et kui saareriik soovib säilitada juurdepääsu Euroopa Liidu ühisturule, siis peab ta aktsepteerima inimeste vaba liikumise põhiprintsiipi. Lisaks kutsus ta rajama ühist sõjalist jõudu ning tugevdama Euroopa Liidu ühtsust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Maailm muutub iga päevaga suuremaks. Euroopa aga väiksemaks, demograafiliselt ja majanduslikult. Kui tahame hoida oma mõjukust maailmas, siis on selge, et peame töötama koos ja just siis suudame väljakutsetele vastu hakata. Kui Euroopa on uhke pehme jõu hoidjana, siis peame tunnistama, et sellest ei piisa üha ohtlikumaks muutuvas maailmas. Vaatame kas või Süüria konflikti. Selle konflikti tagajärjed mõjutavad Euroopat otse, kuid kus on liit, kus on liikmesriigid, et läbirääkimistel üritada konflikti lahendada?" rääkis Juncker.

Strasbourg'is viibiv ERR-i korrespondent Johannes Tralla rääkis, et meeleolud Euroopa Parlamendis olid seoses Junckeri kõnega vastuolulised. Euroskeptikud märkisid tema sõnul, et tegemist oli Junckeri viimase sellise kõnega, sest Euroopa Komisjon on reaalsusest võõrandunud. Konservatiivid, sotsialistid ja liberaalid ehk Parlamendi enamus aga toetasid Tralla sõnul Junckerit.

Üks Junckeri ettepanek puudutas Euroopa kaitsekoostöö suurendamist. Euroopa Parlamendi saadiku Marju Lauristini sõnul oli see Junckeri kõnes uus liin.

"Arvan, et nii kindlalt ja nii ühemõtteliselt sellega välja tulla oli riskantne, sest on ka neid inimesi ja erakondi saalis, kellele see sugugi ei meeldi. Ta rõhutas küll, et see ei ole kuidagi NATO-le vastandumine või alternatiiv, vaid rõhutas, et Ameerikal ei ole enam nii suurt huvi tegeleda Euroopa asjadega," selgitas Lauristin.

Europarlamendi saadik Indrek Tarand kommenteeris, et EL peaks tegelikult moodustama Saksa-Prantsuse ühisbrigaadi ümber tugeva armee.

"Juncker ütleb, et teeme ühe peakorteri. Aga mida me vajame, on tegelikult see, et näiteks Saksa-Prantsuse ühisbrigaadi ümber moodustataksegi üks tugev ja võitlusvõimeline armee, mis on võimeline Euroopa piires ja väljaspoolgi kaitsetegevust osutama," rääkis ta.

Digitaalvaldkonna pakett sai kriitikat 

Euroopa Komisjoni presidendi kõnes oli Tralla sõnul tähtsal kohal Euroopa digituru väljaehitamine. Sellega seoses tulid Komisjoni asepresident Andrus Ansip ja digivolinik Günther Oettinger välja kahe mahuka ja kauaoodatud paketiga.

"Kõigepealt telekomi paketist: Ansip lubas, et 10 aasta jooksul ehitatakse välja ülikiired internetiühendused, mis tähendaks näiteks teadusasutustele või ka tehnoloogiaparkidele gigabitiseid internetiühendusi, tavalistele majapidamistele aga 100-megabitiseid internetiühendusi. See on oluliselt ambitsioonikam eesmärk kui Euroopa Komisjonil on varem olnud. Ka 5G peaks Euroopa suurematele teedele jõudma aastaks 2025 ja suurematesse linnadesse, selleks, et saaksime ette kujutada näiteks isesõitvaid autosid Euroopa teedel," selgitas Tralla.

"Teine ettepanek, võib-olla isegi vastuolulisem ettepanek puudutab autorikaitse reformi. Praegune autorikaitse reeglistik Euroopa Liidus on väga fragmenteeritud - see koosneb kohati miljonitest eranditest, mille hulgast riigid saavad ise vabalt valida, kuidas nad teatud reegleid jõustavad. Paljud on oodanud suurt reformi autorikaitse teemadel ja paljud on juba tänaseks avaldanud kriitikat selle reformipaketi üle, millega Ansip täna välja tuli," lisas ta.

Ansipi enda ootused paketile oleks suuremad.

"Minu ootused kindlasti oleksid suuremad, kuid ei ole mõtet teha ettepanekuid, millele kindlasti ei ole antud saada seadusteks, mis tegelikku ellu ei jõua. Eks need ettepanekud ole kompromissi näoga kõik," rääkis Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresident Andrus Ansip.

"Ma olen ettepanekus väga pettunud. Euroopa Komisjon lõi ootused, et internetis sisu jagamine muutub lihtsaks, et seadused on arusaadavamad ja selgemad, aga see ettepanek saavutab vastupidise. See tekitab palju õiguslikku ebakindlust, eriti Euroopa tehnoloogiaettevõtetele," kommenteeris Saksamaa saadik Euroopa Parlamendis Julia Reda.

Euroopa Parlamendi saadiku Kaja Kallase sõnul ei toimunud autoriõiguste paketis suuri muudatusi.

"Peamine kriitika on see, et ei vaadata autoriõigust 21. sajandi kontekstis, vaid nii nagu see on siiani olnud. Selles mõttes ei ole see suur reform, vaid pigem peenhäälestamine," ütles Kallas.

Tralla märkis aga, et lisaks kriitikale, on paketis palju positiivset - näiteks muuseumitele muutub oluliselt lihtsamaks digitaalsete koopiate tegemine, ülikoolid saavad teha andmekaevet ja e-õppe materjalide jagamine muutub piiriüleselt lihtsamaks.

Toimetaja: Merili Nael



Paavli Kaltsuka müügisaal.Paavli Kaltsuka müügisaal.
Edukamate "kaltsukate" käive konkureerib tavapoodide müüginumbritega

Taaskasutatud rõivaste müügiga tegelevatest poodidest ehk rahvakeeli kaltsukatest edukamate aastakäive ületab miljonit eurot ning kasuminumbrid küündivad kümnete tuhandete eurodeni.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Scooter TallinnasScooter Tallinnas
Galerii: Scooter täitis Tallinna lauluväljaku publikuga

23. augustil esines Tallinna lauluväljakul 1990. aastate tantsumuusika legend Scooter, kes juhatas sisse algava We Love the 90s retrofestivali.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.