ERR Strasbourg'is: Junckeri kõne tekitas vastuolulisi meeleolusid ({{commentsTotal}})

ERR-i korrespondendi Johannes Tralla sõnul tekitas Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõne Euroopa Parlamendis vastakaid arvamusi. Ka Andrus Ansipi esitatud Euroopa digituru pakett pälvis kriitikat.

Vaatamata Suurbritannia otsusele Euroopa Liidust lahkuda, ei ole ühenduse tulevik ohus, ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker täna aastakõnes Euroopa Parlamendi ees.

Juncker kutsus Londonit alustama lahkumisprotsessi nii kiiresti kui võimalik, lisades, et kui saareriik soovib säilitada juurdepääsu Euroopa Liidu ühisturule, siis peab ta aktsepteerima inimeste vaba liikumise põhiprintsiipi. Lisaks kutsus ta rajama ühist sõjalist jõudu ning tugevdama Euroopa Liidu ühtsust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Maailm muutub iga päevaga suuremaks. Euroopa aga väiksemaks, demograafiliselt ja majanduslikult. Kui tahame hoida oma mõjukust maailmas, siis on selge, et peame töötama koos ja just siis suudame väljakutsetele vastu hakata. Kui Euroopa on uhke pehme jõu hoidjana, siis peame tunnistama, et sellest ei piisa üha ohtlikumaks muutuvas maailmas. Vaatame kas või Süüria konflikti. Selle konflikti tagajärjed mõjutavad Euroopat otse, kuid kus on liit, kus on liikmesriigid, et läbirääkimistel üritada konflikti lahendada?" rääkis Juncker.

Strasbourg'is viibiv ERR-i korrespondent Johannes Tralla rääkis, et meeleolud Euroopa Parlamendis olid seoses Junckeri kõnega vastuolulised. Euroskeptikud märkisid tema sõnul, et tegemist oli Junckeri viimase sellise kõnega, sest Euroopa Komisjon on reaalsusest võõrandunud. Konservatiivid, sotsialistid ja liberaalid ehk Parlamendi enamus aga toetasid Tralla sõnul Junckerit.

Üks Junckeri ettepanek puudutas Euroopa kaitsekoostöö suurendamist. Euroopa Parlamendi saadiku Marju Lauristini sõnul oli see Junckeri kõnes uus liin.

"Arvan, et nii kindlalt ja nii ühemõtteliselt sellega välja tulla oli riskantne, sest on ka neid inimesi ja erakondi saalis, kellele see sugugi ei meeldi. Ta rõhutas küll, et see ei ole kuidagi NATO-le vastandumine või alternatiiv, vaid rõhutas, et Ameerikal ei ole enam nii suurt huvi tegeleda Euroopa asjadega," selgitas Lauristin.

Europarlamendi saadik Indrek Tarand kommenteeris, et EL peaks tegelikult moodustama Saksa-Prantsuse ühisbrigaadi ümber tugeva armee.

"Juncker ütleb, et teeme ühe peakorteri. Aga mida me vajame, on tegelikult see, et näiteks Saksa-Prantsuse ühisbrigaadi ümber moodustataksegi üks tugev ja võitlusvõimeline armee, mis on võimeline Euroopa piires ja väljaspoolgi kaitsetegevust osutama," rääkis ta.

Digitaalvaldkonna pakett sai kriitikat 

Euroopa Komisjoni presidendi kõnes oli Tralla sõnul tähtsal kohal Euroopa digituru väljaehitamine. Sellega seoses tulid Komisjoni asepresident Andrus Ansip ja digivolinik Günther Oettinger välja kahe mahuka ja kauaoodatud paketiga.

"Kõigepealt telekomi paketist: Ansip lubas, et 10 aasta jooksul ehitatakse välja ülikiired internetiühendused, mis tähendaks näiteks teadusasutustele või ka tehnoloogiaparkidele gigabitiseid internetiühendusi, tavalistele majapidamistele aga 100-megabitiseid internetiühendusi. See on oluliselt ambitsioonikam eesmärk kui Euroopa Komisjonil on varem olnud. Ka 5G peaks Euroopa suurematele teedele jõudma aastaks 2025 ja suurematesse linnadesse, selleks, et saaksime ette kujutada näiteks isesõitvaid autosid Euroopa teedel," selgitas Tralla.

"Teine ettepanek, võib-olla isegi vastuolulisem ettepanek puudutab autorikaitse reformi. Praegune autorikaitse reeglistik Euroopa Liidus on väga fragmenteeritud - see koosneb kohati miljonitest eranditest, mille hulgast riigid saavad ise vabalt valida, kuidas nad teatud reegleid jõustavad. Paljud on oodanud suurt reformi autorikaitse teemadel ja paljud on juba tänaseks avaldanud kriitikat selle reformipaketi üle, millega Ansip täna välja tuli," lisas ta.

Ansipi enda ootused paketile oleks suuremad.

"Minu ootused kindlasti oleksid suuremad, kuid ei ole mõtet teha ettepanekuid, millele kindlasti ei ole antud saada seadusteks, mis tegelikku ellu ei jõua. Eks need ettepanekud ole kompromissi näoga kõik," rääkis Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresident Andrus Ansip.

"Ma olen ettepanekus väga pettunud. Euroopa Komisjon lõi ootused, et internetis sisu jagamine muutub lihtsaks, et seadused on arusaadavamad ja selgemad, aga see ettepanek saavutab vastupidise. See tekitab palju õiguslikku ebakindlust, eriti Euroopa tehnoloogiaettevõtetele," kommenteeris Saksamaa saadik Euroopa Parlamendis Julia Reda.

Euroopa Parlamendi saadiku Kaja Kallase sõnul ei toimunud autoriõiguste paketis suuri muudatusi.

"Peamine kriitika on see, et ei vaadata autoriõigust 21. sajandi kontekstis, vaid nii nagu see on siiani olnud. Selles mõttes ei ole see suur reform, vaid pigem peenhäälestamine," ütles Kallas.

Tralla märkis aga, et lisaks kriitikale, on paketis palju positiivset - näiteks muuseumitele muutub oluliselt lihtsamaks digitaalsete koopiate tegemine, ülikoolid saavad teha andmekaevet ja e-õppe materjalide jagamine muutub piiriüleselt lihtsamaks.

Toimetaja: Merili Nael



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema