Kütt: SDE ei toeta pensioniea tõstmist
Sotsiaaldemokraadid ei toeta ideed tõsta pensioniiga 70 eluaastani, kinnitas endine sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt (SDE).
"Ma ei näe ühtegi mõistlikku põhjendust selliseks järsuks ja jäigaks sammuks. Inimesed on erinevad ning ka nende soov ja ka võimalus edasi töötada või pensionile minna on erinev – me võiksime tõsiselt arutada oluliselt paindlikumat lähenemist pensionieale ehk nn paindlikku pensionile siirdumise võimalust," rääkis Kütt.
"Kui inimene tunneb näiteks 65-aastaselt, et paras aeg on pensionile minna, siis olgu tal selleks võimalus. Kui ta tahab aga tööl käia täis- või osaajaga, siis olgu ka see lihtsalt korraldatav. Vastavalt kujuneksid ka pensioni väljamaksed erinevaks. Kõigile ühe jäiga vitsaga löömine ei sobi aga mitte," rõhutas ta.
Küti seisukohale järgnes ametis olevalt sotsiaalkaitseministrilt Margus Tsahknalt reaktsioon sotsiaalmeedias, kus ta süüdistas Kütti rahvale valetamises:
Tsahkna tutvustab homsel valitsuse istungil ettepanekut tõsta pensioniiga 2040. aastaks 70. eluaastani, sest elanikkond vananeb ja muutusteta ei suuda riik enam pensionisüsteemi ülal pidada.
Tsahkna rääkis sotsiaalministeeriumis valminud riikliku vanaduspensioni analüüsi tänasel tutvustusel, et viib homme valitsusse ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks.
Kui praegu on tehtud otsus tõsta pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani, siis nüüd soovib ministeerium, et pärast seda tõuseks pensioniiga aastaks 2040 sujuvalt 70. eluaastani.
"Teine pool on see, et inimesed saaksid ise hakata valima, millal nad pensionile lähevad ehk pensioniiga oleks paindlik. See on oluline, et kui inimene tahab tervislikel või muudel põhjustel minna varem pensionile, saab ta seda teha. Ta saab pisut väiksemat pensioni, aga kui tunneb, et on terve ja tal on tööd ja ta tahab rohkem ühiskonda panustada, siis ta läheb hiljem ja saab suuremat pensioni," selgitas Tsahkna.
Ta põhjendas muudatuse vajadust sellega, et kui praegu oleks 2060. aasta, siis ei suudaks riik maksta pensioni 369 eurot nagu täna, vaid kõigest 280 eurot. Kui praegu on iga pensionäri kohta 3,1 tööealist inimest, siis 2060. aastaks on neid rahvastikuprognooside kohaselt vaid 1,5.
Toimetaja: Priit Luts