Leht: Eestigi võiks oma laene praegu soodsalt refinantseerida ({{commentsTotal}})

Eurod.
Eurod. Autor: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

Eestigi võiks Läti ja Leedu eeskujul laene soodsalt refinantseerida, näiteks laenavad lõunanaabrid aina odavamalt ning kohati makstakse neile võlakirju välja lastes peale.

Eesti Päevaleht kirjutab, et Eestil on kaks Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenu kogusummas 498 miljonit eurot ning nende keskmine intressimäär oli juuni lõpus 0,76 protsenti.

Üks neist on suur laen ehk 385 miljonit eurot, mille intressimäär oli 0,925 protsenti ning see tuleneb kolme kuu euriborist ja 1,176-protsendilisest laenumarignaalist, mis võtmise ajal võis olla küll igati soodne, kuid nüüdseks on intressitase turuolude ja Euroopa Keskpanga turumanipulatsioonide tõttu madal ning selles valguses on toonase hea marginaaliga laen praegusel ajal kallis.

Leht märkis, et Lätile on lühiajalisi võlakirju emiteerides korduvalt peale makstud - Läti on tänavu riigisiseselt välja andnud lühiajalisi, kuni aastaseid võlakirju kuuel korral negatiivse tootlusega (–0,055 protsnti kuni –0,302 protsenti) ja kolme- kuni viieaastaseid võlakirju aastatootlusega 0,005 protsenti kuni –0,395 protsenti. Värskeima viieaastase võlakirja väljastas Läti sel kuul ja selle aastaseks intressikuluks kujunes 0,089 protsenti.

Leedu tegi 2023. aastal lõppeva võlakirjaemissiooni 0,22-protsndilise aastatootlusega. Lühema kestusega võlakirju ehk kuni 2019. aastani õnnestus Leedul saada –0,055-protsendiga aasta baasil. Värskeima viieaastase võlakirja emiteeris Leedu septembris –0,032-protsendilise tootlusega.

Selles võrdluses on Eesti 0,9-protsendiline intressitase kõrge.

Eesti saaks Läti ja Leeduga sarnase tootlusega raha või isegi soodsama finantseeringu ning peale selle, et madalamal intressitasemel võlakirju emiteerides saab kokku hoida intressikulu, saaks sel moel praeguse madala intressitaseme pikaks ajaks lukustada.

Kui Eesti refinantseeriks 385 miljoni eurose laenu, lastes välja näiteks üheksa-aastaseid võlakirju samal tasemel kui Läti tänavune kõige kallim võlakirjaemissioon (0,4 protsenti), hoiaks riik praeguse intressiga võrreldes aastate jooksul kokku 18 miljonit eurot.

Lehe väitel Eesti kardab, et kuna riik ei ole kaua võlakirju emiteerinud, on raske hinnata, kui kalliks või odavaks kujuneb laenuraha, milline on investorite vastuvõtt ja mis mahus neid müüa saaks, teiseks valitseb arvamus, et laenu saab võlakirjadega odavamalt kätte.

Toimetaja: Marek Kuul



UUDISED
Skandaali tekitanud juubelimünt.Skandaali tekitanud juubelimünt.
Soome iseseisvuse juubelimündil kujutatakse punavangide hukkamist

Soomes on puhkenud terav skandaal seoses rahandusministeeriumi poolt tellitud mälestusmündiga, millega on soovitud mälestada kodusõja katsumusi. Tegemist on esimese väljalaskega müntidesarjast, mis on pühendatud Soome iseseisvuse 100. sünniaastale.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.