Leht: Eestigi võiks oma laene praegu soodsalt refinantseerida ({{commentsTotal}})

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

Eestigi võiks Läti ja Leedu eeskujul laene soodsalt refinantseerida, näiteks laenavad lõunanaabrid aina odavamalt ning kohati makstakse neile võlakirju välja lastes peale.

Eesti Päevaleht kirjutab, et Eestil on kaks Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenu kogusummas 498 miljonit eurot ning nende keskmine intressimäär oli juuni lõpus 0,76 protsenti.

Üks neist on suur laen ehk 385 miljonit eurot, mille intressimäär oli 0,925 protsenti ning see tuleneb kolme kuu euriborist ja 1,176-protsendilisest laenumarignaalist, mis võtmise ajal võis olla küll igati soodne, kuid nüüdseks on intressitase turuolude ja Euroopa Keskpanga turumanipulatsioonide tõttu madal ning selles valguses on toonase hea marginaaliga laen praegusel ajal kallis.

Leht märkis, et Lätile on lühiajalisi võlakirju emiteerides korduvalt peale makstud - Läti on tänavu riigisiseselt välja andnud lühiajalisi, kuni aastaseid võlakirju kuuel korral negatiivse tootlusega (–0,055 protsnti kuni –0,302 protsenti) ja kolme- kuni viieaastaseid võlakirju aastatootlusega 0,005 protsenti kuni –0,395 protsenti. Värskeima viieaastase võlakirja väljastas Läti sel kuul ja selle aastaseks intressikuluks kujunes 0,089 protsenti.

Leedu tegi 2023. aastal lõppeva võlakirjaemissiooni 0,22-protsndilise aastatootlusega. Lühema kestusega võlakirju ehk kuni 2019. aastani õnnestus Leedul saada –0,055-protsendiga aasta baasil. Värskeima viieaastase võlakirja emiteeris Leedu septembris –0,032-protsendilise tootlusega.

Selles võrdluses on Eesti 0,9-protsendiline intressitase kõrge.

Eesti saaks Läti ja Leeduga sarnase tootlusega raha või isegi soodsama finantseeringu ning peale selle, et madalamal intressitasemel võlakirju emiteerides saab kokku hoida intressikulu, saaks sel moel praeguse madala intressitaseme pikaks ajaks lukustada.

Kui Eesti refinantseeriks 385 miljoni eurose laenu, lastes välja näiteks üheksa-aastaseid võlakirju samal tasemel kui Läti tänavune kõige kallim võlakirjaemissioon (0,4 protsenti), hoiaks riik praeguse intressiga võrreldes aastate jooksul kokku 18 miljonit eurot.

Lehe väitel Eesti kardab, et kuna riik ei ole kaua võlakirju emiteerinud, on raske hinnata, kui kalliks või odavaks kujuneb laenuraha, milline on investorite vastuvõtt ja mis mahus neid müüa saaks, teiseks valitseb arvamus, et laenu saab võlakirjadega odavamalt kätte.

Toimetaja: Marek Kuul



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: