Leht: Eestigi võiks oma laene praegu soodsalt refinantseerida ({{commentsTotal}})

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

Eestigi võiks Läti ja Leedu eeskujul laene soodsalt refinantseerida, näiteks laenavad lõunanaabrid aina odavamalt ning kohati makstakse neile võlakirju välja lastes peale.

Eesti Päevaleht kirjutab, et Eestil on kaks Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenu kogusummas 498 miljonit eurot ning nende keskmine intressimäär oli juuni lõpus 0,76 protsenti.

Üks neist on suur laen ehk 385 miljonit eurot, mille intressimäär oli 0,925 protsenti ning see tuleneb kolme kuu euriborist ja 1,176-protsendilisest laenumarignaalist, mis võtmise ajal võis olla küll igati soodne, kuid nüüdseks on intressitase turuolude ja Euroopa Keskpanga turumanipulatsioonide tõttu madal ning selles valguses on toonase hea marginaaliga laen praegusel ajal kallis.

Leht märkis, et Lätile on lühiajalisi võlakirju emiteerides korduvalt peale makstud - Läti on tänavu riigisiseselt välja andnud lühiajalisi, kuni aastaseid võlakirju kuuel korral negatiivse tootlusega (–0,055 protsnti kuni –0,302 protsenti) ja kolme- kuni viieaastaseid võlakirju aastatootlusega 0,005 protsenti kuni –0,395 protsenti. Värskeima viieaastase võlakirja väljastas Läti sel kuul ja selle aastaseks intressikuluks kujunes 0,089 protsenti.

Leedu tegi 2023. aastal lõppeva võlakirjaemissiooni 0,22-protsndilise aastatootlusega. Lühema kestusega võlakirju ehk kuni 2019. aastani õnnestus Leedul saada –0,055-protsendiga aasta baasil. Värskeima viieaastase võlakirja emiteeris Leedu septembris –0,032-protsendilise tootlusega.

Selles võrdluses on Eesti 0,9-protsendiline intressitase kõrge.

Eesti saaks Läti ja Leeduga sarnase tootlusega raha või isegi soodsama finantseeringu ning peale selle, et madalamal intressitasemel võlakirju emiteerides saab kokku hoida intressikulu, saaks sel moel praeguse madala intressitaseme pikaks ajaks lukustada.

Kui Eesti refinantseeriks 385 miljoni eurose laenu, lastes välja näiteks üheksa-aastaseid võlakirju samal tasemel kui Läti tänavune kõige kallim võlakirjaemissioon (0,4 protsenti), hoiaks riik praeguse intressiga võrreldes aastate jooksul kokku 18 miljonit eurot.

Lehe väitel Eesti kardab, et kuna riik ei ole kaua võlakirju emiteerinud, on raske hinnata, kui kalliks või odavaks kujuneb laenuraha, milline on investorite vastuvõtt ja mis mahus neid müüa saaks, teiseks valitseb arvamus, et laenu saab võlakirjadega odavamalt kätte.

Toimetaja: Marek Kuul



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: