Paul Varul: valdade sundliitmine rikub põhiseadust ({{commentsTotal}})

{{1473917339000 | amCalendar}}

Vandeadvokaat Paul Varul ütles riigikogus toimunud haldusreformi arutelul, et tema hinnangul rikub valdade sundliitmine põhiseadust.

"Minu arvates sundühendamine ei ole haldusreformi eesmärgi saavutamiseks sobilik, vajalik ega mõõdukas, on ebaproportsionaalne ja rikub põhiseadust," ütles Varul oma ettekandes.

Varul rääkis, et haldusreformis sisaldub küll põhiseaduslik riive, ent see ei takista valdade sundliitmist. Sellisel juhul peab aga sundliitmine olema põhjendatud. Tema hinnangul sundliitmine aga põhjendatud ei ole.

"Mille järgi mõõta, kas see [põhiseaduse] riive on lubatav või ei ole lubatav? Peamiseks kriteeriumiks või mõõdupuuks ongi ikkagi haldusreformi eesmärk. Igasuguse riive puhul, kui otsustatakse, kas riive siis on lubatav, on ta siis rikkumine või ei ole veel, tuleb ikkagi vaadata, mis on selle riive eesmärk. Kas see riive eesmärk on mingisugune nii suur ja oluline, et ta kaalub selle riivega kaasnevad negatiivsed tagajärjed üles?" arutles Varul.

Antud juhul jääb haldusreformi eesmärk - tõsta valdade haldussuutlikkust tema hinnangul täitmata.

Samuti leiab Varul, et 5000 elaniku kriteerium ei ole sobiv meede haldusreformi eesmärgi saavutamiseks.

"Minu arust põhimõtteliselt vale on ju panna mingisuguseid konkreetseid arvusid. Konkreetne arv tähendab ju seda, et tõepoolest tulevad mõistusevastased olukorrad, et kui viis inimest on vähem, siis ei ole haldussuutlik, ja kui on viis inimest rohkem, siis on haldussuutlik, mis ei ole ju õige," sõnas ta.

Lisaks jääb Varulile ebaselgeks riigi roll teenuste tagamisel.

"Kindlasti on põhiseadusega vastuolus põhiseadusest tuleneva finantsgarantiiga vastavus see, et kui öeldakse, jaa, et kui ka kulutused, need kulutused, mis on ühinemisega seotud, et neid kulutusi ei hüvitata üle kindla piiri. Kulutus tuleb igal juhul hüvitada," märkis Varul.

Keskerakonna kokku kutsutud arutelul esinesid ettekannetega riigikogu keskfraktsiooni aseesimees Mailis Reps, advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Paul Varul ning Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees Veikko Luhalaid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: