Paul Varul: valdade sundliitmine rikub põhiseadust ({{commentsTotal}})

{{1473917339000 | amCalendar}}

Vandeadvokaat Paul Varul ütles riigikogus toimunud haldusreformi arutelul, et tema hinnangul rikub valdade sundliitmine põhiseadust.

"Minu arvates sundühendamine ei ole haldusreformi eesmärgi saavutamiseks sobilik, vajalik ega mõõdukas, on ebaproportsionaalne ja rikub põhiseadust," ütles Varul oma ettekandes.

Varul rääkis, et haldusreformis sisaldub küll põhiseaduslik riive, ent see ei takista valdade sundliitmist. Sellisel juhul peab aga sundliitmine olema põhjendatud. Tema hinnangul sundliitmine aga põhjendatud ei ole.

"Mille järgi mõõta, kas see [põhiseaduse] riive on lubatav või ei ole lubatav? Peamiseks kriteeriumiks või mõõdupuuks ongi ikkagi haldusreformi eesmärk. Igasuguse riive puhul, kui otsustatakse, kas riive siis on lubatav, on ta siis rikkumine või ei ole veel, tuleb ikkagi vaadata, mis on selle riive eesmärk. Kas see riive eesmärk on mingisugune nii suur ja oluline, et ta kaalub selle riivega kaasnevad negatiivsed tagajärjed üles?" arutles Varul.

Antud juhul jääb haldusreformi eesmärk - tõsta valdade haldussuutlikkust tema hinnangul täitmata.

Samuti leiab Varul, et 5000 elaniku kriteerium ei ole sobiv meede haldusreformi eesmärgi saavutamiseks.

"Minu arust põhimõtteliselt vale on ju panna mingisuguseid konkreetseid arvusid. Konkreetne arv tähendab ju seda, et tõepoolest tulevad mõistusevastased olukorrad, et kui viis inimest on vähem, siis ei ole haldussuutlik, ja kui on viis inimest rohkem, siis on haldussuutlik, mis ei ole ju õige," sõnas ta.

Lisaks jääb Varulile ebaselgeks riigi roll teenuste tagamisel.

"Kindlasti on põhiseadusega vastuolus põhiseadusest tuleneva finantsgarantiiga vastavus see, et kui öeldakse, jaa, et kui ka kulutused, need kulutused, mis on ühinemisega seotud, et neid kulutusi ei hüvitata üle kindla piiri. Kulutus tuleb igal juhul hüvitada," märkis Varul.

Keskerakonna kokku kutsutud arutelul esinesid ettekannetega riigikogu keskfraktsiooni aseesimees Mailis Reps, advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Paul Varul ning Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees Veikko Luhalaid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: