Paul Varul: valdade sundliitmine rikub põhiseadust ({{commentsTotal}})

{{1473917339000 | amCalendar}}

Vandeadvokaat Paul Varul ütles riigikogus toimunud haldusreformi arutelul, et tema hinnangul rikub valdade sundliitmine põhiseadust.

"Minu arvates sundühendamine ei ole haldusreformi eesmärgi saavutamiseks sobilik, vajalik ega mõõdukas, on ebaproportsionaalne ja rikub põhiseadust," ütles Varul oma ettekandes.

Varul rääkis, et haldusreformis sisaldub küll põhiseaduslik riive, ent see ei takista valdade sundliitmist. Sellisel juhul peab aga sundliitmine olema põhjendatud. Tema hinnangul sundliitmine aga põhjendatud ei ole.

"Mille järgi mõõta, kas see [põhiseaduse] riive on lubatav või ei ole lubatav? Peamiseks kriteeriumiks või mõõdupuuks ongi ikkagi haldusreformi eesmärk. Igasuguse riive puhul, kui otsustatakse, kas riive siis on lubatav, on ta siis rikkumine või ei ole veel, tuleb ikkagi vaadata, mis on selle riive eesmärk. Kas see riive eesmärk on mingisugune nii suur ja oluline, et ta kaalub selle riivega kaasnevad negatiivsed tagajärjed üles?" arutles Varul.

Antud juhul jääb haldusreformi eesmärk - tõsta valdade haldussuutlikkust tema hinnangul täitmata.

Samuti leiab Varul, et 5000 elaniku kriteerium ei ole sobiv meede haldusreformi eesmärgi saavutamiseks.

"Minu arust põhimõtteliselt vale on ju panna mingisuguseid konkreetseid arvusid. Konkreetne arv tähendab ju seda, et tõepoolest tulevad mõistusevastased olukorrad, et kui viis inimest on vähem, siis ei ole haldussuutlik, ja kui on viis inimest rohkem, siis on haldussuutlik, mis ei ole ju õige," sõnas ta.

Lisaks jääb Varulile ebaselgeks riigi roll teenuste tagamisel.

"Kindlasti on põhiseadusega vastuolus põhiseadusest tuleneva finantsgarantiiga vastavus see, et kui öeldakse, jaa, et kui ka kulutused, need kulutused, mis on ühinemisega seotud, et neid kulutusi ei hüvitata üle kindla piiri. Kulutus tuleb igal juhul hüvitada," märkis Varul.

Keskerakonna kokku kutsutud arutelul esinesid ettekannetega riigikogu keskfraktsiooni aseesimees Mailis Reps, advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Paul Varul ning Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees Veikko Luhalaid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: