Ansip: erakonnad peaksid jätma oma valijameestele otsuse tegemise vabaks ({{commentsTotal}})

Andrus Ansip
Andrus Ansip Autor/allikas: ERR

Eesti endine valitsusjuht, praegune Euroopa Komisjoni digitaalvalla asepresident Andrus Ansip leiab, et Eestile oleks parem, kui kõik erakonnad jätaksid oma valijameestele otsuse tegemise vabaks.

Ansip ütles usutluses Eesti Päevalehele, et sel juhul saaksid valijamehed lähtuda südametunnistusest, mitte erakonna joone ajamisest.

Reformierakonna endise esimehe Ansipi arvates pole põhjust oma koduerakonda kritiseerida pikalt kahe kandidaadi vahel kaalumise pärast.

"Praeguseks näeme endiselt, et kaks populaarsemat kandidaati on need, kes on olnud seotud Reformierakonnaga. Marina Kaljuranna toetus – ta on nüüd küll Reformierakonnaga selge vahe sisse teinud – on 40 protsenti, Siim Kallasel 18 protsenti ja teised tulevad seal 4–5–6 protsendi peal," tõdes Ansip.

"Oleks see siis olnud väga mõistlik, kui kohe alguses oleks öeldud, et meil on ainult üks, keda tahame valida, ja teiste valik on toetada meie kandidaati? Ma ei pea seda õigeks," ütles ta.

Ansip on seisukohal, et president ei pea tulema ilmtingimata Reformierakonnast.

"Olen korduvalt öelnud, et Reformierakonnal pole eriti õigust presidendi kohale pretendeerida, sest nii suurt toetust Reformierakonnal ka Eestis pole, et seda kohta nõuda. Aga samas ei tohiks kellelegi saada tema karjääris takistuseks tema erakondlik kuuluvus," märkis Ansip.

Toimetaja: Marek Kuul



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: