Leht: Omniva võib jätta inimesed laupäeviti ajalehtedeta ({{commentsTotal}})

{{1473918665000 | amCalendar}}
Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Omniva kaalub võimalust lõpetada ajalehtede-ajakirjade kojukanne laupäeviti.

Maaleht kirjutab, et Omniva esindajad on ajakirjanduse väljaandjatega kokkusaamistel lauale käinud ettepaneku lõpetada ajalehtede-ajakirjade kojukanne laupäeviti ning ettepanek tuleneb prognoosist, et Omniva kannab tänavu nn universaalse postiteenuse osutamisega enam kui kahe miljoni euro suurust kahjumit.

Praegu toimub meediaväljaannete kojukanne nii, et Tallinna, Tartu, Pärnu ja Viljandi lähiümbruses ehk linnast kuni 30 kilomeetri raadiuses, teeb seda erafirma ExpressPost, mujal, sealhulgas nö maapiirkondadena määratletavates kohtades, hoolitseb kojukande eest Omniva ning selline kohustus tuleneb postiseadusest.

Perioodikat välja andvad ettevõtted on laupäevase kojukande lõpetamise vastu, sest see pöörab pea peale mahukate nädalalõpupakettide äriplaani ning seda kinnitab ka AS-i Ekspress Meedia juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu, märkides, et sellisel juhul tuleks praegu laupäeval ilmuv LP panna ilmuma reedel, selle tõttu jääks omakorda ära reedese Eesti Päevalehe ilmumine ning kannatajaks on ka maakonnalehed, mis samuti ilmuvad laupäeviti suuremas mahus.

Maalehe andmetel soovib laupäevasest kandepäevast postiettevõte loobuda ennekõike sellepärast, et teistele nädalapäevadele on Omniva sobitanud ka muud postikanded – otseposti saadetised, reklaamikanded, era- ja ärikirjad, laupäeval aga viiakse maapiirkondade postkastidesse ainult perioodikat.

Nüüd on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) võtnud nõuks kümmekonna aasta vanune postiseadus ümber teha, lisades sinna nn paindliku postiteenuse osutamise võimaluse, mis lahtiseletatult võimaldab kaotada senised maapostkontorid ja luua nende asemele postipunktid, paigaldada suurematesse asulatesse pakiautomaate, lahendada postiteenuse osutamine kirjakandjatega jmt ning kõige selle eesmärk on muuta postifirmale universaalse postiteenuse (UPT) alane tegevus majanduslikult vähem koormavaks.

Teine muudatus puudutab MKM-i plaani mitu riigiettevõtet, teiste seas Omniva, kas siis tervikuna või ainult pakiäri osa erakätesse anda, nimelt viitab ministeerium, et Omniva pakiäri pole mingist otsast seotud riiklikult olulise teenuse osutamisega ja sellega võib tegeleda ka erasektor ning muudatusettepanekuid on veelgi, näiteks perioodika kojukande hinna arvutamise aluseks olevate erinevate kaaluvahemike vähendamine ja tellimuste vahendustasu kergitamine.

Omniva lükkab tagasi väite ajalehtede laupäevase kojukande lõpetamisest

Ettevõte kinnitas, et et laupäeval (või mõnel teisel päeval) lehtede kojukande lõpetamine ei ole võimalikki, sest postiseaduses on sätestatud kohustus kanda perioodikat kuuel päeval nädalas.

"Väljaandjatega kohtumisel peab ettevõte läbirääkimisi järgmise aasta kojukande hinna osas, see on toimunud igal sügisel ja toimub ka tänavu," ütles Omniva pressieindaja Mattias Kaiv.

Omniva kinnitab, et universaalset postiteenust korraldava ettevõttena jätkatakse perioodika kojukannet seaduses sätestatud tingimusel kuuel päeval nädalas.

Toimetaja: Marek Kuul



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: