Ministeerium alandas majanduskasvu prognoosi 1,3 protsendile ({{commentsTotal}})

{{1473919143000 | amCalendar}}
Rahandusministeerium tutvustas riigi suvist majandusprognoosi.
Rahandusministeerium tutvustas riigi suvist majandusprognoosi. Autor/allikas: Kaader ülekandest

Rahandusministeeriumi teatel jäi majanduskasv esimesel poolaastal kevadel prognoositust madalamaks. Kahe protsendi pealt alandati prognoosi 1,3 protsendini ning 2017. aasta majanduskasvu prognoosi alandati 3 protsendilt 2,5 protsendile.

Rahandusminister Sven Sester selgitas pressikonverentsil, et majanduskeskkond on võrreldes kevadega nõrgenenud, üheks põhjuseks Brexit. "Nõrgem väliskeskkond lükkab edasi ka investeeringuid ning see annab koheselt tunda majanduskasvus," põhjendas Sester.

Sester sõnas, et kuna majanduskeskkond on väike ja avatud, siis sõltub Eesti olukord naabritest.

Palgatulu on ministri sõnul kasvanud eeldatust kiiremini, mis on aidanud kaasa sisetarbimisele.

"Inimeste heaolu ja sissetulek on kasvanud kolm korda kiiremini kui majanduskasv," tõdes Sester. "Järgmisel aastal näeme palgakasvu 5,5 protsenti, nagu ka järgnevatel aastatel," prognoosis minister.

Ta selgitas, et palgasurve ja töökäte vähenemise tõttu on ettevõtted sunnitud jätkuvalt palku tõstma.

"Kui viimastel aastatel oleme Eestis näinud sisuliselt deflatsiooni, siis nüüd oleme näinud kerget, 0,2-protsendilist inflatsiooni," tutvustas minister. Järgmise aasta inflatsiooniks oodatakse 2,7 protsenti. Näiteks on lähiaastatel oodata energiahindade tõusu.

Maksulaekumiste tase on paranemas, mistõttu on tänavune eelarve ministri kinnitusel oodatust oluliselt paremas seisus. Jätkuvalt lähtutakse vajadusest saavutada eelarve struktuurne tasakaal.

Sester selgitas, et kuivõrd Eesti EL-i eesistumine toodi 2018. aastast varasemaks, tuleb järgmise aasta eelarvesse kavandada ka sellega seotud erinevad kulud, suurusjärgus 35 miljonit eurot. Samuti mõjutab eelarvet NATO liiklasvägede Eestisse tulek.

"Oleme teinud ära suure sammu selleks, et maksukoormus tõuseks," rõhutas Sester, selgitades, et peab silmas paremat maksude laekumist, mis kosutab eelarvet.

Eesti võlakoormus on pea 10% SKP-st, Sester näeb, et järgmisel neljal-viiel aastal see tase ei muutu. Eesti on EL-is kõige väiksema võlakoormusega riik, järgneb Luksemburg. EL-i keskmine võlakoormus on 85%.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben selgitas, et inimesed on küll rohkem säästma hakanud, aga põhiliselt lähevad sissetulekud ikkagi laenude tasumiseks.

Ettevõtete investeeringud on võrreldes majanduskriisi eelse ajaga selgelt madalamad. Ettevõtete vahendid on läinud palgakasvuga kaasas püsimisele. "Erasektor selgelt säästab," võttis Aben ettevõtete rahakäitumise kokku.

Tarbijahinnad on olnud kolm aastat languses, alles nüüd on olnud hinnatõus, mille taga on nii naftahinna tõus kui palgatõusu jätkumine.

Palga reaalkasvu ja nominaalkasvu on prognoosis üles poole korrigeeritud, kuid Aben selgitas, et see peab tulema millegi arvelt ega saa lõputult sedasi jätkuda.

Ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu rõhutas, et eelarve on tuntavas ülejäägis, sotsiaalkindlustusfondid on aga haigekassa puudujäägi tõttu miinuses. Kirsipuu prognoosis, et puudujäägiga see aasta haigekassale ka lõppeb.

Omavalitsuste investeerimisaktiivsus on olnud tunduvalt madalam, kui eelarve ette nägi.

Maksude ülelaekumine on augusti lõpu seisuga 27 miljonit eurot. Üle on laekunud nii tööjõumaksud kui ka aktsiisid. Ministeerium võttis prognoose koostades arvesse ka võimalikku piirikaubandust, samuti nähakse riski, et maksulaekumine võib aktsiiside ja piirikaubanduse tõttu aeglustuda.

Valitsussektori investeeringute vähenemine on pannud makse 40 miljoni võrra vähem laekuma.

Maksu- ja tolliamet on hakanud enamlaekunud makse tagastama ettevõtetele senisest kiiremini, mis teeb vabanenud vahendite kasutuselevõtu kiiremaks.

Käesolevaks aastaks oodatakse valitsussektori investeeringute langust 20 protsendi võrra, kuid see peaks tuleval aastal veerandi võrra kasvama.

Eelarve on nii sel kui järgmisel kahel aastal nominaalses puudujäägis, et stimuleerida majanduskasvu. Kohalike omavalitsuste valimised peaksid puudujääki suurendama mitmekordselt, näitab ajalooline kogemus, tõdes Kirsipuu.

"Riik on võtnud põhimõtte, et ei tee positiivseid lisaeelarveid, pigem läheb reservide kalalle," rõhutas minister keskset ideed.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: