Ministeerium alandas majanduskasvu prognoosi 1,3 protsendile ({{commentsTotal}})

Rahandusministeerium tutvustas riigi suvist majandusprognoosi.
Rahandusministeerium tutvustas riigi suvist majandusprognoosi. Autor/allikas: Kaader ülekandest
{{1473919143000 | amCalendar}}

Rahandusministeeriumi teatel jäi majanduskasv esimesel poolaastal kevadel prognoositust madalamaks. Kahe protsendi pealt alandati prognoosi 1,3 protsendini ning 2017. aasta majanduskasvu prognoosi alandati 3 protsendilt 2,5 protsendile.

Rahandusminister Sven Sester selgitas pressikonverentsil, et majanduskeskkond on võrreldes kevadega nõrgenenud, üheks põhjuseks Brexit. "Nõrgem väliskeskkond lükkab edasi ka investeeringuid ning see annab koheselt tunda majanduskasvus," põhjendas Sester.

Sester sõnas, et kuna majanduskeskkond on väike ja avatud, siis sõltub Eesti olukord naabritest.

Palgatulu on ministri sõnul kasvanud eeldatust kiiremini, mis on aidanud kaasa sisetarbimisele.

"Inimeste heaolu ja sissetulek on kasvanud kolm korda kiiremini kui majanduskasv," tõdes Sester. "Järgmisel aastal näeme palgakasvu 5,5 protsenti, nagu ka järgnevatel aastatel," prognoosis minister.

Ta selgitas, et palgasurve ja töökäte vähenemise tõttu on ettevõtted sunnitud jätkuvalt palku tõstma.

"Kui viimastel aastatel oleme Eestis näinud sisuliselt deflatsiooni, siis nüüd oleme näinud kerget, 0,2-protsendilist inflatsiooni," tutvustas minister. Järgmise aasta inflatsiooniks oodatakse 2,7 protsenti. Näiteks on lähiaastatel oodata energiahindade tõusu.

Maksulaekumiste tase on paranemas, mistõttu on tänavune eelarve ministri kinnitusel oodatust oluliselt paremas seisus. Jätkuvalt lähtutakse vajadusest saavutada eelarve struktuurne tasakaal.

Sester selgitas, et kuivõrd Eesti EL-i eesistumine toodi 2018. aastast varasemaks, tuleb järgmise aasta eelarvesse kavandada ka sellega seotud erinevad kulud, suurusjärgus 35 miljonit eurot. Samuti mõjutab eelarvet NATO liiklasvägede Eestisse tulek.

"Oleme teinud ära suure sammu selleks, et maksukoormus tõuseks," rõhutas Sester, selgitades, et peab silmas paremat maksude laekumist, mis kosutab eelarvet.

Eesti võlakoormus on pea 10% SKP-st, Sester näeb, et järgmisel neljal-viiel aastal see tase ei muutu. Eesti on EL-is kõige väiksema võlakoormusega riik, järgneb Luksemburg. EL-i keskmine võlakoormus on 85%.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben selgitas, et inimesed on küll rohkem säästma hakanud, aga põhiliselt lähevad sissetulekud ikkagi laenude tasumiseks.

Ettevõtete investeeringud on võrreldes majanduskriisi eelse ajaga selgelt madalamad. Ettevõtete vahendid on läinud palgakasvuga kaasas püsimisele. "Erasektor selgelt säästab," võttis Aben ettevõtete rahakäitumise kokku.

Tarbijahinnad on olnud kolm aastat languses, alles nüüd on olnud hinnatõus, mille taga on nii naftahinna tõus kui palgatõusu jätkumine.

Palga reaalkasvu ja nominaalkasvu on prognoosis üles poole korrigeeritud, kuid Aben selgitas, et see peab tulema millegi arvelt ega saa lõputult sedasi jätkuda.

Ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu rõhutas, et eelarve on tuntavas ülejäägis, sotsiaalkindlustusfondid on aga haigekassa puudujäägi tõttu miinuses. Kirsipuu prognoosis, et puudujäägiga see aasta haigekassale ka lõppeb.

Omavalitsuste investeerimisaktiivsus on olnud tunduvalt madalam, kui eelarve ette nägi.

Maksude ülelaekumine on augusti lõpu seisuga 27 miljonit eurot. Üle on laekunud nii tööjõumaksud kui ka aktsiisid. Ministeerium võttis prognoose koostades arvesse ka võimalikku piirikaubandust, samuti nähakse riski, et maksulaekumine võib aktsiiside ja piirikaubanduse tõttu aeglustuda.

Valitsussektori investeeringute vähenemine on pannud makse 40 miljoni võrra vähem laekuma.

Maksu- ja tolliamet on hakanud enamlaekunud makse tagastama ettevõtetele senisest kiiremini, mis teeb vabanenud vahendite kasutuselevõtu kiiremaks.

Käesolevaks aastaks oodatakse valitsussektori investeeringute langust 20 protsendi võrra, kuid see peaks tuleval aastal veerandi võrra kasvama.

Eelarve on nii sel kui järgmisel kahel aastal nominaalses puudujäägis, et stimuleerida majanduskasvu. Kohalike omavalitsuste valimised peaksid puudujääki suurendama mitmekordselt, näitab ajalooline kogemus, tõdes Kirsipuu.

"Riik on võtnud põhimõtte, et ei tee positiivseid lisaeelarveid, pigem läheb reservide kalalle," rõhutas minister keskset ideed.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Rassismivastane marss BostonisRassismivastane marss Bostonis

Fotod: Bostoni rassismivastasel marsil osalesid tuhanded inimesed

Bostonis toimus laupäeval tuhandete inimeste osavõtul rassismivastane meeleavaldus, millega kaasnesid väiksemad kähmlused politseiga, tõsisem vägivald suudeti ära hoida.

Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Belinda CarlisleBelinda Carlisle
Galerii: Belinda Carlisle'ile kingiti temanimelise mustriga Haapsalu sall

Eile esines Haapsalus Belinda Carlisle, kes tähistas siin oma 59. sünnipäeva. Pitsikeskuses kingiti staarile temanimelise mustriga Haapsalu sall.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.