Ministeerium alandas majanduskasvu prognoosi 1,3 protsendile ({{commentsTotal}})

Rahandusministeerium tutvustas riigi suvist majandusprognoosi.
Rahandusministeerium tutvustas riigi suvist majandusprognoosi. Autor/allikas: Kaader ülekandest
{{1473919143000 | amCalendar}}

Rahandusministeeriumi teatel jäi majanduskasv esimesel poolaastal kevadel prognoositust madalamaks. Kahe protsendi pealt alandati prognoosi 1,3 protsendini ning 2017. aasta majanduskasvu prognoosi alandati 3 protsendilt 2,5 protsendile.

Rahandusminister Sven Sester selgitas pressikonverentsil, et majanduskeskkond on võrreldes kevadega nõrgenenud, üheks põhjuseks Brexit. "Nõrgem väliskeskkond lükkab edasi ka investeeringuid ning see annab koheselt tunda majanduskasvus," põhjendas Sester.

Sester sõnas, et kuna majanduskeskkond on väike ja avatud, siis sõltub Eesti olukord naabritest.

Palgatulu on ministri sõnul kasvanud eeldatust kiiremini, mis on aidanud kaasa sisetarbimisele.

"Inimeste heaolu ja sissetulek on kasvanud kolm korda kiiremini kui majanduskasv," tõdes Sester. "Järgmisel aastal näeme palgakasvu 5,5 protsenti, nagu ka järgnevatel aastatel," prognoosis minister.

Ta selgitas, et palgasurve ja töökäte vähenemise tõttu on ettevõtted sunnitud jätkuvalt palku tõstma.

"Kui viimastel aastatel oleme Eestis näinud sisuliselt deflatsiooni, siis nüüd oleme näinud kerget, 0,2-protsendilist inflatsiooni," tutvustas minister. Järgmise aasta inflatsiooniks oodatakse 2,7 protsenti. Näiteks on lähiaastatel oodata energiahindade tõusu.

Maksulaekumiste tase on paranemas, mistõttu on tänavune eelarve ministri kinnitusel oodatust oluliselt paremas seisus. Jätkuvalt lähtutakse vajadusest saavutada eelarve struktuurne tasakaal.

Sester selgitas, et kuivõrd Eesti EL-i eesistumine toodi 2018. aastast varasemaks, tuleb järgmise aasta eelarvesse kavandada ka sellega seotud erinevad kulud, suurusjärgus 35 miljonit eurot. Samuti mõjutab eelarvet NATO liiklasvägede Eestisse tulek.

"Oleme teinud ära suure sammu selleks, et maksukoormus tõuseks," rõhutas Sester, selgitades, et peab silmas paremat maksude laekumist, mis kosutab eelarvet.

Eesti võlakoormus on pea 10% SKP-st, Sester näeb, et järgmisel neljal-viiel aastal see tase ei muutu. Eesti on EL-is kõige väiksema võlakoormusega riik, järgneb Luksemburg. EL-i keskmine võlakoormus on 85%.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben selgitas, et inimesed on küll rohkem säästma hakanud, aga põhiliselt lähevad sissetulekud ikkagi laenude tasumiseks.

Ettevõtete investeeringud on võrreldes majanduskriisi eelse ajaga selgelt madalamad. Ettevõtete vahendid on läinud palgakasvuga kaasas püsimisele. "Erasektor selgelt säästab," võttis Aben ettevõtete rahakäitumise kokku.

Tarbijahinnad on olnud kolm aastat languses, alles nüüd on olnud hinnatõus, mille taga on nii naftahinna tõus kui palgatõusu jätkumine.

Palga reaalkasvu ja nominaalkasvu on prognoosis üles poole korrigeeritud, kuid Aben selgitas, et see peab tulema millegi arvelt ega saa lõputult sedasi jätkuda.

Ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu rõhutas, et eelarve on tuntavas ülejäägis, sotsiaalkindlustusfondid on aga haigekassa puudujäägi tõttu miinuses. Kirsipuu prognoosis, et puudujäägiga see aasta haigekassale ka lõppeb.

Omavalitsuste investeerimisaktiivsus on olnud tunduvalt madalam, kui eelarve ette nägi.

Maksude ülelaekumine on augusti lõpu seisuga 27 miljonit eurot. Üle on laekunud nii tööjõumaksud kui ka aktsiisid. Ministeerium võttis prognoose koostades arvesse ka võimalikku piirikaubandust, samuti nähakse riski, et maksulaekumine võib aktsiiside ja piirikaubanduse tõttu aeglustuda.

Valitsussektori investeeringute vähenemine on pannud makse 40 miljoni võrra vähem laekuma.

Maksu- ja tolliamet on hakanud enamlaekunud makse tagastama ettevõtetele senisest kiiremini, mis teeb vabanenud vahendite kasutuselevõtu kiiremaks.

Käesolevaks aastaks oodatakse valitsussektori investeeringute langust 20 protsendi võrra, kuid see peaks tuleval aastal veerandi võrra kasvama.

Eelarve on nii sel kui järgmisel kahel aastal nominaalses puudujäägis, et stimuleerida majanduskasvu. Kohalike omavalitsuste valimised peaksid puudujääki suurendama mitmekordselt, näitab ajalooline kogemus, tõdes Kirsipuu.

"Riik on võtnud põhimõtte, et ei tee positiivseid lisaeelarveid, pigem läheb reservide kalalle," rõhutas minister keskset ideed.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



3D plaan projektist.3D plaan projektist.
Pirita linnaosa ei kooskõlastanud Maxima poe ehitust

Aastaid vaidlusi tekitanud Maxima kaubanduskeskuse rajamise plaan Piritale on linnaosavalitsuse teatel jõudnud sinnamaale, et planeeritavat poodi siiski lähiaastatel ei ehitata.

"Avatari" uusi osasid saab näha juba paari aasta pärast"Avatari" uusi osasid saab näha juba paari aasta pärast
"Avatar 2" tutvustab 3D-efekti, mis saavutatakse ilma spetsiaalsete prillideta

Režissöör James Cameron plaanib tuua filmi "Avatar 2" kinodesse tehnoloogiaga, mis võimaldab tekitada 3D-efekti ka ilma spetsiaalseid prille kandmata.

M. patachonica kunstniku nägemuses.M. patachonica kunstniku nägemuses.
Geeniteadlased lahendasid Darwini nõutuks jätnud 200-aastase mõistatuse

Mõnikord on reaalsus väljamõeldistest veidram. Ühekorraga ninasarvikut, pikakaelalist laamat ja londiga tapiiri meenutava Lõuna-Ameerikast leitud olendi säilmed panid kukalt kratsima isegi Charles Darwini. Teadlastel on õnnestunud nüüd järjestada osa looma DNA-st ja välja selgitada liigi päritolu.

Tommy CashTommy Cash
Tommy Cash soovib Õllesummeri lava taha valget sisustust ja ülikallist šampanjat

8. juulil astub Tommy Cash Õllesummeril üles oma seni suurima live-kontserdiga Eestis. Oma lavataguste nõudmistega teeb räppar aga omamoodi ajalugu.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics