Rahandusministeerium ei toeta energiajookide aktsiisi ({{commentsTotal}})

Energiajoogid kaupluses.
Energiajoogid kaupluses. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Rahandusministeeriumi analüüs näitab, et energiajookide aktsiisiga maksustamine oleks majanduslikult kahjulik ning terviseedendusele kaasa ei aitaks.

Vastuse, kas maksustada võiks hoopis kõik karastusjoogid, loodab sotsiaalministeerium saada oktoobris, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Kui valitsus oma nelja aasta tegevusplaani kokku pani, jõudis sinna sotsiaaldemokraatide survel sisse ka ülesanne analüüsida, kas ja kui palju võiks maksustada energiajooke.

Nüüd on analüüs valmis ja vähemalt rahandusministeeriumi hinnangul selge, et energiajookide maksustamisest mingisugust tulu ei tõuse. Puht rahaliselt tekiks taolisest maksust riigile isegi lisakulu, tõdeb rahandusministeeriumi aktsiisiosakonna peaspetsialist Dina Isand

Ühtlasi tekib takistus energiajoogi defineerimisega. Ehk kuidas otsustada, kui suure kofeiinisisaldusega jook on energiajook ja kui suure sisaldusega lihtsalt karastusjook. Veel enam, kui energiajoogi olemus ka suudetakse täpselt ära määratleda, siis eraldi maksustada neid ikka ei tohiks. Nimelt tõdeb Dina Isand, et sellist maksustamist võib pidada keelatud riigiabiks teistele karastusjookidele.

Samuti ilmneb analüüsist, et energiajookide turuosa ülejäänud karastusjookide hulgas on kõigest viis protsenti, ehk suuremat abi poleks kõrgemast maksumäärast ka rahvatervise arendamisele.

"Energiajoogi kahjulikkus seisneb kahes komponendis, suhkrus ja kofeiinis. Tegelikult lapsed vanusegrupis kuni 6. klass tarbivad energiajooke suhteliselt marginaalselt," märkis Isand.

Tervis- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on välja tulnud ka mõttega, et kõrgema maksumäära võiks saada kõik karastusjoogid. Ning seda taas rahvatervise huvides. Rahandusministeeriumi koostatud dokumendist tuleb välja, et 10-17-aastased noored tarbivad päevas ligi kolm ja pool korda rohkem suhkrut, kui neile tegelikult tarvis.

Samas on karastusjookide osakaal kogu magusatarbimises kõigest kümme protsenti. Ehk suur osa üleliigsest magusast tuleb muudest maiustest. Seda, kuivõrd kasulik või kahjulik kõigi karastusjookide maksustamine tegelikult on, loodab sotsiaalministeerium teada saada oktoobrikuus, mil rahandusministeeriumi analüüsi kõrvale valmib ka sotsiaalministeeriumi analüüs.

Toimetaja: Priit Luts



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: