Rahandusministeerium ei toeta energiajookide aktsiisi ({{commentsTotal}})

Energiajoogid kaupluses.
Energiajoogid kaupluses. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Rahandusministeeriumi analüüs näitab, et energiajookide aktsiisiga maksustamine oleks majanduslikult kahjulik ning terviseedendusele kaasa ei aitaks.

Vastuse, kas maksustada võiks hoopis kõik karastusjoogid, loodab sotsiaalministeerium saada oktoobris, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Kui valitsus oma nelja aasta tegevusplaani kokku pani, jõudis sinna sotsiaaldemokraatide survel sisse ka ülesanne analüüsida, kas ja kui palju võiks maksustada energiajooke.

Nüüd on analüüs valmis ja vähemalt rahandusministeeriumi hinnangul selge, et energiajookide maksustamisest mingisugust tulu ei tõuse. Puht rahaliselt tekiks taolisest maksust riigile isegi lisakulu, tõdeb rahandusministeeriumi aktsiisiosakonna peaspetsialist Dina Isand

Ühtlasi tekib takistus energiajoogi defineerimisega. Ehk kuidas otsustada, kui suure kofeiinisisaldusega jook on energiajook ja kui suure sisaldusega lihtsalt karastusjook. Veel enam, kui energiajoogi olemus ka suudetakse täpselt ära määratleda, siis eraldi maksustada neid ikka ei tohiks. Nimelt tõdeb Dina Isand, et sellist maksustamist võib pidada keelatud riigiabiks teistele karastusjookidele.

Samuti ilmneb analüüsist, et energiajookide turuosa ülejäänud karastusjookide hulgas on kõigest viis protsenti, ehk suuremat abi poleks kõrgemast maksumäärast ka rahvatervise arendamisele.

"Energiajoogi kahjulikkus seisneb kahes komponendis, suhkrus ja kofeiinis. Tegelikult lapsed vanusegrupis kuni 6. klass tarbivad energiajooke suhteliselt marginaalselt," märkis Isand.

Tervis- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on välja tulnud ka mõttega, et kõrgema maksumäära võiks saada kõik karastusjoogid. Ning seda taas rahvatervise huvides. Rahandusministeeriumi koostatud dokumendist tuleb välja, et 10-17-aastased noored tarbivad päevas ligi kolm ja pool korda rohkem suhkrut, kui neile tegelikult tarvis.

Samas on karastusjookide osakaal kogu magusatarbimises kõigest kümme protsenti. Ehk suur osa üleliigsest magusast tuleb muudest maiustest. Seda, kuivõrd kasulik või kahjulik kõigi karastusjookide maksustamine tegelikult on, loodab sotsiaalministeerium teada saada oktoobrikuus, mil rahandusministeeriumi analüüsi kõrvale valmib ka sotsiaalministeeriumi analüüs.

Toimetaja: Priit Luts



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: