Sarkozy avalikustas oma skeptilise suhtumise kliima soojenemisse ({{commentsTotal}})

Nicolas Sarkozy 16. juunil Peterburi majandusfoorumil.
Nicolas Sarkozy 16. juunil Peterburi majandusfoorumil. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Prantsusmaa endine riigipea ja taas presidendikandidaadiks pürgiv Nicolas Sarkozy ütles, et kliimamuutusi ei põhjusta ainult inimesed ning maailmal on hoopis tähtsamaid probleeme, millega tegelda.

Vabariiklaste presidendikandidaadiks saada sooviv Sarkozy rääkis ärimeestele esinedes, et kliimamuutustes ei ole ainult inimesed süüdi, sest kliima on muutunud miljardeid aastaid, vahendas The Local.

"Saharast on saanud kõrb ja seda mitte tööstuse pärast. Peab vast alles ülbust olema, arvamaks, et meie muutsime kliimat," sõnas ta.

Sarkozy on ka varem kliimamuutusi ebaoluliseks pidanud, kuid senini ei ole ta nii avameelselt oma arusaamadest rääkinud. Nüüd ütles ta, et maailm peaks keskenduma populatsiooni kasvule ja rahvaste liikumisele, selle asemel et globaalsest soojenemisest rääkida.

"Maailm pole kunagi varem kogenud sellist demograafilist šokki nagu praegu on tulemas, sest mõne aasta pärast on meid 11 miljardit. Sel puhul on inimene otseselt vastutav, aga sellest ei räägi keegi," lausus Sarkozy.

Teda pahandas enda sõnul ka mullu Pariisis toimunud kliimamuutuste konverentsi COP21 laialdane kajastus meedias, sest ekspresidendi arvates pidanuksid ajakirjanud pühenduma mõni nädal varem toimunud Pariisi terrorirünnakutele.

Toimetaja: Karin Koppel



NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.