Ministeerium loobus plaanist võimaldada alaealistel ööni töötada ({{commentsTotal}})

Riik kaotab kitsendusi alaealiste töötamisel.
Riik kaotab kitsendusi alaealiste töötamisel. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võimaldatakse 15-17-aastastele noortele pikemat tööaega ja kaotatakse alaealistele lubatud tööde nimekiri. Algsest kavatsusest on aga eemaldatud võimalus töötada südaööni.

Plaanitavad muudatused puudutavad eelkõige mittekoolikohustuslikke 15–17-aastaseid noori, kellele võimaldatakse eelnõuga pikemat tööaega. Eelnõuga kaotatakse alaealistele lubatud tööde nimekiri, mis võimaldas alaealise tööle võtmist ainult nimekirjas loetletud töödele, nt marjade korjamine, kauba pakkimine, nõude pesemine. Samuti ei ole 13-14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks vaja enam taotleda tööinspektsiooni luba.

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul soovitakse muudatustega parandada alaealiste tööle saamise võimalusi. Nimelt on Eestis alaealiste töötamine reguleeritud kohati rangemalt kui Euroopa Liidu direktiiv ette näeb, samas aga on õpingud katkestanud ja mittetöötavate alaealiste või õpingute kõrvalt taskuraha teenida soovivate noorte osakaal suur.

„Kehtiv alaealiste töötingimuste regulatsioon ei tee alaealiste tööle võtmist tööandja jaoks atraktiivseks. Samas oli 15–24-aastaste töötuse määr eelmisel aastal 13,1 protsenti, mis on üldisest töötuse määrast poole suurem. Noorte tööle asumine peab olema tulevikus lihtsam,“ lisas minister. „Meile on jätkuvalt tähtis laste tervise kaitse ning sellele pöörame rõhku ka edaspidi, uue seaduseelnõuga soovime vähendada aga ebamõistlikke piiranguid alaealiste töötamisele.“

Eelnõu aluseks olevale väljatöötamiskavatsusele laekus tagasisidet paljudelt asutustelt ja organisatsioonidelt. Tagasisidet arvestades loobuti näiteks plaanist võimaldada 15-17-aastastel mittekoolikohustuslikel alaealistel teha ületunnitööd ning töötada kuni kella 23-ni. Uue plaani kohaselt võivad nad töötada kella 22-ni (praegu 20-ni). 7-14-aastatel aga piiratakse töötamist pärast kella 20 õhtul. Samuti loobuti plaanist võimaldada alaealistel koolivaheaegadel südaööni töötada.

Toimetaja: Merilin Pärli



Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: