Riigiprokuratuur: Tarankov ei olnud juhusliku vägivalla ohver ({{commentsTotal}})

Kuriteopaik
Kuriteopaik Autor/allikas: politsei

Riigiprokuratuuri kinnitusel ei olnud kolmapäeval tapetuna leitud, Eesti kuritegelikus ilmas mõjukaks peetud Nikolai Tarankov, juhusliku vägivalla ohver.

"Praeguseks ajahetkeks kogutud tõendid osundavad asjaolule, et tegemist ei olnud juhusliku vägivalla ohvriks sattumisega, vaid toimepanija tegutses eesmärgiga tekitada surmavaid vigastusi just Nikolai Tarankovile," ütles kriminaalmenetlust juhtiv riigiprokurör Vahur Verte ERR.ee-le.

Verte sõnul selgitab Tarankovi surma põhjuse välja ekspertiis, kuid seni kogutud esmased tõendid viitavad, et kuriteoks võidi kasutada tulirelva.

"Kriminaalasjas on kontrollimisel mitu uurimishüpoteesi. Kahtlustatavana kedagi antud kriminaalasjas seni kinni peetud ei ole," märkis Verte ja lisas, et tunnistajatena on üle kuulatud erinevaid inimesi, sealhulgas inimene, kes surnukeha leidis. 

Kriminaaluurimine käivitati karistusseadustiku tapmist käsitleva paragrahvi alusel.

Tarankovi (63) vägivalla tundemärkidega surnukeha leiti kolmapäeval Läänemaal Saunja külas kõrvalisest kohast.

Keskkriminaalpolitsei juht Krista Aas ütles kolmapäeval, et Tarankovi peavigastusega surnukeha leiti metsa alla kõrvalisse kohta pargitud autost.

Tarankovi peeti Eesti organiseeritud kuritegevuse ja selle katusorganisatsiooni ehk ühiskassa juhiks 1990-ndatest aastatest.

Kuritegu uurib keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhib riigiprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: