Tsahkna: suhtumine pensionireformi näitab, kas Rõivasel on julgust või mitte ({{commentsTotal}})

{{1473924772000 | amCalendar}}

Valitsusele täna pensionisüsteemi muudatusettepanekuid tutvustav sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul näitab peaminister Taavi Rõivase suhtumine muudatusplaanidesse, kas tal on julgust või mitte. Pensionireformi arutavad ministrid taas kuu aja pärast.

Kolmapäeval avalikustas Tsahkna sotsiaalministeeriumi ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks ja neljapäeval käis ta neid ideid tutvustamas valitsuses, kes jätkab arutelu kuu aja pärast, kui kuid lepiti kokku peamised suunad ning sotsiaalministeerium jätkab analüüsimist. Tsahkna ütles, et jäi aruteluga väga rahule ja asi liigub soovitud suunas.

Tsahkna rääkis "Terevisioonile" antud telefoniintervjuus, et loodetavasti on valitsusel julgust tõsistele probleemidele otsa vaadata.

"See on väljakutse peaminister Taavi Rõivasele, et kas on julgust või ei ole. Valetamine omaenda rahvale, pettuses elamine peaks ära lõppema," lausus ta.

Tsahkna sõnul on viimase kümne aasta jooksul päris mitu valitsust pidanud pensionisüsteemile otsa vaatama, aga midagi otsustada ei ole julgetud.

"See on probleem, mida me ei ole edasi lükanud, vaid me ei ole isegi julgenud sellest rääkida. Probleem on selles, et seetõttu, et meid sünnib vähem, me elame kauem ja meie tööealisi inimesi jääb vähemaks, ei ole [praegune pensionisüsteem] lihtsalt jätkusuutlik," ütles minister.

Kui praegu on tehtud otsus tõsta pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani, siis nüüd soovib ministeerium, et pärast seda tõuseks pensioniiga aastaks 2040 sujuvalt 70. eluaastani.

Lisaks paneb ministeerium ette, et pensioniiga oleks paindlik, võimaldades soovijail varem pensionile minna, sel puhul on aga ka pension väiksem. Kauem töötajad saaksid aga selle võrra suuremat pensioni.

Rõivas kahtleb, kas 70 on mõistlik pensioniiga

Taavi Rõivas ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti ei ole Euroopas oma 65-aastaste pensionieaga kuidagi halvas kirjas ning riike, kus see iga ulatuks 70ni, ta ei tea.

"Pensionisüsteemi üks selge eesmärk on pakkuda kindlustunnet vanaduspõlveks. Iga muudatus, mis pensionisüsteemis tehakse, peab olema väga põhjalikult kaalutud. Öelda üleöö, et nüüd otsustame tõsta pensioniiga - nii ei tehta ja seda ei ole ka õnneks vaja," lausus ta.

"Meil on pensionisüsteemi jätkusuutlikkus põhjalikult läbi arutatud 2009. aastal, mil tehti otsus, et 2026. aastaks tõuseb pensioniiga 65. eluaastani. See vastab neile võimalustele, mis meil kümne aasta pärast on. 2026. aastani võib kindlalt muretu olla," lisas Rõivas.

Peaminister märkis, et kas sealt edasi on vajadus siduda pensioniiga oodatava eluaea kasvuga või on vaja muud lahendust, seda arutatakse, aga kindlasti ei saa otsused tulla üleöö.

"Siin ei tasu üle segi ajada termineid "kiirustamine" ja "otsustamatus", mis ei ole kindlasti sünonüümid," rõhutas ta. "Teemaga tegeleda tuleb. Igal juhul ei ole mõtet asjade ees, mis juhtuvad 50 aasta pärast, silmi kinni pigistada. Aga kas nüüd kohe 70 aastat, selles ma julgeks kahelda". 

Lisaks tasuks Rõivase sõnul pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tegelda ka terviseteemaga, et vähem oleks neid, kes näiteks tervise pärast enne pensioniea saabumist tööl käimisest loobuvad.

Keskerakondlane Viktor Vassiljev on kriitiline

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni kuuluva Viktor Vassiljevi sõnul on Tsahkna pensioniea tõstmise plaan emotsionaalne väljahõige, mida ei tasu võtta liiga tõsiselt.

Vassiljevi hinnangul ei tasu Tsahkna plaani tõsta pensioniiga 70. eluaastani võtta liialt tõsiselt. "Tegemist emotsionaalse väljahõikega, mille reaalsuseks saamist ma vähemalt esialgu ei usu," lausus Vassiljev pressiesindaja teatel.

"Ministri ettepanek ei tundu mulle reaalsusega kooskõlas olevat," rääkis Vassiljev. "Ministrile tuleks justkui üllatusena asjaolu, et Eesti elanikkond vananeb ja muutusteta ei suuda riik enam pensionisüsteemi ülal pidada. Esimene samm ei tohi aga olla mitte pensioniea tõstmine, vaid selle asemel tuleks mõelda, miks lahkuvad noored ja elujõulised inimesed, kes meie tervishoiu- ja pensionisüsteemi üleval hoiavad. Tegeleme parem selle probleemiga, mitte ärme tekita uusi rumalusi juurde."

Toimetaja: Karin Koppel, Priit Luts



Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.

Savisaare ja Toomi valimisliitu esialgu ei tule

Edgar Savisaare toetajad andsid kolmapäeval pressikonverentsi, mis algselt oli mõeldud uue valimisliidu tutvustamiseks. Selgus aga, et praegu nimekirja ei tule ja nädala jooksul proovitakse Jüri Ratasega läbi rääkida. Valimisnimekiri ise on juba valmis.

Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

M. patachonica kunstniku nägemuses.M. patachonica kunstniku nägemuses.
Geeniteadlased lahendasid Darwini nõutuks jätnud 200-aastase mõistatuse

Mõnikord on reaalsus väljamõeldistest veidram. Ühekorraga ninasarvikut, pikakaelalist laamat ja londiga tapiiri meenutava Lõuna-Ameerikast leitud olendi säilmed panid kukalt kratsima isegi Charles Darwini. Teadlastel on õnnestunud nüüd järjestada osa looma DNA-st ja välja selgitada liigi päritolu.

Tommy CashTommy Cash
Tommy Cash soovib Õllesummeri lava taha valget sisustust ja ülikallist šampanjat

8. juulil astub Tommy Cash Õllesummeril üles oma seni suurima live-kontserdiga Eestis. Oma lavataguste nõudmistega teeb räppar aga omamoodi ajalugu.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics