Tsahkna: suhtumine pensionireformi näitab, kas Rõivasel on julgust või mitte ({{commentsTotal}})

{{1473924772000 | amCalendar}}

Valitsusele täna pensionisüsteemi muudatusettepanekuid tutvustav sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul näitab peaminister Taavi Rõivase suhtumine muudatusplaanidesse, kas tal on julgust või mitte. Pensionireformi arutavad ministrid taas kuu aja pärast.

Kolmapäeval avalikustas Tsahkna sotsiaalministeeriumi ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks ja neljapäeval käis ta neid ideid tutvustamas valitsuses, kes jätkab arutelu kuu aja pärast, kui kuid lepiti kokku peamised suunad ning sotsiaalministeerium jätkab analüüsimist. Tsahkna ütles, et jäi aruteluga väga rahule ja asi liigub soovitud suunas.

Tsahkna rääkis "Terevisioonile" antud telefoniintervjuus, et loodetavasti on valitsusel julgust tõsistele probleemidele otsa vaadata.

"See on väljakutse peaminister Taavi Rõivasele, et kas on julgust või ei ole. Valetamine omaenda rahvale, pettuses elamine peaks ära lõppema," lausus ta.

Tsahkna sõnul on viimase kümne aasta jooksul päris mitu valitsust pidanud pensionisüsteemile otsa vaatama, aga midagi otsustada ei ole julgetud.

"See on probleem, mida me ei ole edasi lükanud, vaid me ei ole isegi julgenud sellest rääkida. Probleem on selles, et seetõttu, et meid sünnib vähem, me elame kauem ja meie tööealisi inimesi jääb vähemaks, ei ole [praegune pensionisüsteem] lihtsalt jätkusuutlik," ütles minister.

Kui praegu on tehtud otsus tõsta pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani, siis nüüd soovib ministeerium, et pärast seda tõuseks pensioniiga aastaks 2040 sujuvalt 70. eluaastani.

Lisaks paneb ministeerium ette, et pensioniiga oleks paindlik, võimaldades soovijail varem pensionile minna, sel puhul on aga ka pension väiksem. Kauem töötajad saaksid aga selle võrra suuremat pensioni.

Rõivas kahtleb, kas 70 on mõistlik pensioniiga

Taavi Rõivas ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti ei ole Euroopas oma 65-aastaste pensionieaga kuidagi halvas kirjas ning riike, kus see iga ulatuks 70ni, ta ei tea.

"Pensionisüsteemi üks selge eesmärk on pakkuda kindlustunnet vanaduspõlveks. Iga muudatus, mis pensionisüsteemis tehakse, peab olema väga põhjalikult kaalutud. Öelda üleöö, et nüüd otsustame tõsta pensioniiga - nii ei tehta ja seda ei ole ka õnneks vaja," lausus ta.

"Meil on pensionisüsteemi jätkusuutlikkus põhjalikult läbi arutatud 2009. aastal, mil tehti otsus, et 2026. aastaks tõuseb pensioniiga 65. eluaastani. See vastab neile võimalustele, mis meil kümne aasta pärast on. 2026. aastani võib kindlalt muretu olla," lisas Rõivas.

Peaminister märkis, et kas sealt edasi on vajadus siduda pensioniiga oodatava eluaea kasvuga või on vaja muud lahendust, seda arutatakse, aga kindlasti ei saa otsused tulla üleöö.

"Siin ei tasu üle segi ajada termineid "kiirustamine" ja "otsustamatus", mis ei ole kindlasti sünonüümid," rõhutas ta. "Teemaga tegeleda tuleb. Igal juhul ei ole mõtet asjade ees, mis juhtuvad 50 aasta pärast, silmi kinni pigistada. Aga kas nüüd kohe 70 aastat, selles ma julgeks kahelda". 

Lisaks tasuks Rõivase sõnul pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tegelda ka terviseteemaga, et vähem oleks neid, kes näiteks tervise pärast enne pensioniea saabumist tööl käimisest loobuvad.

Keskerakondlane Viktor Vassiljev on kriitiline

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni kuuluva Viktor Vassiljevi sõnul on Tsahkna pensioniea tõstmise plaan emotsionaalne väljahõige, mida ei tasu võtta liiga tõsiselt.

Vassiljevi hinnangul ei tasu Tsahkna plaani tõsta pensioniiga 70. eluaastani võtta liialt tõsiselt. "Tegemist emotsionaalse väljahõikega, mille reaalsuseks saamist ma vähemalt esialgu ei usu," lausus Vassiljev pressiesindaja teatel.

"Ministri ettepanek ei tundu mulle reaalsusega kooskõlas olevat," rääkis Vassiljev. "Ministrile tuleks justkui üllatusena asjaolu, et Eesti elanikkond vananeb ja muutusteta ei suuda riik enam pensionisüsteemi ülal pidada. Esimene samm ei tohi aga olla mitte pensioniea tõstmine, vaid selle asemel tuleks mõelda, miks lahkuvad noored ja elujõulised inimesed, kes meie tervishoiu- ja pensionisüsteemi üleval hoiavad. Tegeleme parem selle probleemiga, mitte ärme tekita uusi rumalusi juurde."

Toimetaja: Karin Koppel, Priit Luts



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: