Van Rompuy: tõsiseid Brexiti-läbirääkimisi pole veel aasta aega oodata ({{commentsTotal}})

Herman Van Rompuy.
Herman Van Rompuy. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Tõsiseid Brexiti-läbirääkimisi Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel ei ole oodata enne tuleva aasta lõppu, ütles endine Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Herman Van Rompuy.

Van Rompuy sõnul on läbirääkimiste toimumisaeg seotud Saksamaal 2017. aasta septembris toimuvate üldvalimistega, vahendas BBC.

"Alati saab alustada tehnilisemate küsimustega, kuid tõsised, keerulised teemad võetakse käsile pärast uue Saksamaa valitsuse moodustamist ja see juhtub oktoobris või novembris," märkis ta.

Van Rompuy usub, et läbirääkimised kujunevad keeruliseks, kuid loodab, et need on mõlemale poolele kasulikud ning esimese sammu peab astuma Suurbritannia.

ELi määratud esindajad läbirääkimisteks, kelle seas on endine Belgia peaminister Guy Verhofstadt ja Prantsuse majandusekspert Michel Barnier, on poliitiku hinnangul sitked, kuid pragmaatilised inimesed.

Euroopa liidrid ei soovi Van Rompuy kinnitusel britte EList lahkumise pärast karistada, kuid see ei tohi ka teisi riike eeskuju järgima innustada.

"Läbirääkimised on alati keerulised, sõltumata isikutest. Muidugi tahame me lepet, mis oleks mingil moel mõlemale kasulik," nentis ta. "Mängus on väga suured majanduslikud huvid, kuid on ka nn punaseid jooni. On hästi teada, et üks neist on ELi kodanike vaba liikumine".

 Van Rompuy nimetas Brexitit poliitiliseks amputatsiooniks.

"Paljude riikide jaoks oli Euroopa siiski näide sellest, et sajandeid sõdu pidanud rahvad ja riigid suudavad rahu saavutada, nii et see oli koostöö ja integratsiooni eeskuju," nentis ta. "See tugeva Euroopa kuvand on pärast Brexitit suuresti haihtunud".

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: