Sarivägistaja saab riigilt liialt pika kriminaaluurimise eest 1000 eurot ({{commentsTotal}})

Guntars Kaziks Politsei
Guntars Kaziks Politsei

Riigikohus rahuldas sarivägistamiste eest pikaks ajaks vangi mõistetud, kuid seksuaalmõrvas õigeks mõistetud Guntars Kaziksi kaebuse ja mõistis riigilt tema kasuks liialt pikalt kestnud kriminaaluurimise eest hüvitiseks 1000 eurot.

Riigikohus tühistas eelnevad halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning tegi uue otsuse, millega mõistis Kaziksile (49) välja mittevaralise kahju eest hüvitise 1000 eurot.

Kaziks ei olnud rahul kohtuotsustega, millega tunnistati, et tema suhtes läbiviidud kriminaalmenetlus oli tõesti ebamõistlikult pikk, kuid jäeti talle selle eest hüvitis määramata.

2013. aasta sügisel mõistis kohus Kaziksi seksuaalroimas tema süü tõendamatuse tõttu õigeks ning see otsus jõustus 2014. aasta kevadel.

Samas kestis selle kuriteoepisoodi kriminaalmenetlus üle kaheksa aasta, mistõttu Kaziks leidis, et sellega on tekitatud tema mainele korvamatut kahju ning pöördus kohtusse, et talle mõistetaks mittevaralise kahjuna välja 1000 eurot.

Mullu veebruaris jättis Tartu halduskohus Kaziksi kaebuse rahuldamata, sest leidis, et talle rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud.

Halduskohus tõdes, et tema suhtes kaheksa aastat, üks kuu ja 28 päeva kestnud menetlus rikkus tõesti mõistlikku menetlusaega ja eriti arvestades sellega, et aastail 2008, 2010 ja 2011 temaga menetlustoiminguid läbi ei viidud.

Samas leidis halduskohus, et Kaziksi taotlus talle tema au ja hea nime teotamise eest hüvitise väljamõistmine pole põhjendatud, kuna juba enne seda konkreetset kriminaalasja oli ta korduvalt süüdi mõistetud vägivalla kasutamise ja seksuaalse enesemääratluse vastu suunatud kuritegude toimepanemises.

Seetõttu ei saanud kohtu hinnangul tema kahtlustamine ja õigeksmõistmisega lõppenud süüdistamine oluliselt mõjutada temast tema lähedastele, tuttavatele ja ka avalikkusele temast kujunenud kuvandit.

Kohus võttis arvesse ka seda, et 2009. aastal käivitati uus kriminaaluurimine seoses seksuaalse enesemääratluse vastu suunatud kuritegude toimepanemisega, mis lõppes teda süüdimõistva otsuse jõustumisega 21. oktoobril 2011.

Kohus arvestas Kaziksi kaebust rahuldamata jättes ka sellega, et tema vabadusõiguse piiramisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks on rahandusministeerium talle määranud juba üle 2800-eurose hüvitise.

Mullu detsembris jättis Tartu ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata, kuid Kaziks viis selle riigikohtusse.

Sarivägistaja pääses neiu mõrvas süüdimõistmisest

2014. aasta aprilli lõpus ei rahuldanud Tartu ringkonnakohus prokuröri kaebust ja jättis muutmata sarivägistamiste eest vangis istuva Kaziksi õigeksmõistmise ühe neiu vägistamise ja mõrva süüdistuses.

Ringkonnakohus jättis muutmata Tartu maakohtu otsuse, millega mõisteti Kaziks 2006. aasta veebruaris kaduma jäänud 17-aastase neiu vägistamises ja mõrvas süü tõendamatuse tõttu õigeks.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on 2014. aasta 19. novembri otsuses loogiliselt ja arusaadavalt tuvastanud, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei anna tõsikindlat alust Kaziksi süüditunnistamiseks.

Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva taotles Kaziksi süüditunnistamist vägistamises ja mõrvas kaudsete tõendite alusel ning tema karistamist eluaegse vangistusega.

Kaziks end vägistamises ega mõrvas süüdi ei tunnistanud.

Sarivägistaja pandi vangi

Harju maakohus tunnistas Kaziksi 2010. aasta oktoobris süüdi nelja neiu ja naise vägistamises ning määras talle 15-aastase vanglakaristuse.

Süüdistuse järgi vägistas Kaziks 2009. aasta oktoobrist kuni novembrini Harjumaal erinevates kohtades kaks alaealist neidu ja kaks naist, kes olid eelnevalt tee ääres hääletanud ja kelle ta oma auto peale võttis.

Politsei pidas Kaziksi kuritegudes kahtlustatuna kinni 2009. aasta 18. novembril ning pöördus avalikkuse poole palvega leida tema võimalikke ohvreid.

Kaziks oli varem kuus korda kriminaalkorras karistatud, sealhulgas seksuaalkuritegude eest.

Toimetaja: Marek Kuul



Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.
Jalgpalli suurturniirid ja Eesti koondise mängud püsivad ERR-i kanalites

Eesti Rahvusringhääling omandas UEFA-lt 2020. aastal toimuvate jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri teleõigused, samuti sellele eelneva ning järgneva valiktsükli ning jalgpalli rahvuskoondiste uue formaadi Nations League ülekandeõigused aastatel 2018 - 2021. ERR-i kanalitesse jõuavad kõik sel perioodil toimuvad Eesti jalgpalli rahvuskoondise mängud ning EM-finaalturniir, kokku ligi sada rahvusvahelist jalgpallikohtumist järgmise nelja aasta jooksul.

hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.

Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, tulevikuravimist on siiski vara rääkida

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.