Sarivägistaja saab riigilt liialt pika kriminaaluurimise eest 1000 eurot ({{commentsTotal}})

Guntars Kaziks Politsei
Guntars Kaziks Politsei

Riigikohus rahuldas sarivägistamiste eest pikaks ajaks vangi mõistetud, kuid seksuaalmõrvas õigeks mõistetud Guntars Kaziksi kaebuse ja mõistis riigilt tema kasuks liialt pikalt kestnud kriminaaluurimise eest hüvitiseks 1000 eurot.

Riigikohus tühistas eelnevad halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning tegi uue otsuse, millega mõistis Kaziksile (49) välja mittevaralise kahju eest hüvitise 1000 eurot.

Kaziks ei olnud rahul kohtuotsustega, millega tunnistati, et tema suhtes läbiviidud kriminaalmenetlus oli tõesti ebamõistlikult pikk, kuid jäeti talle selle eest hüvitis määramata.

2013. aasta sügisel mõistis kohus Kaziksi seksuaalroimas tema süü tõendamatuse tõttu õigeks ning see otsus jõustus 2014. aasta kevadel.

Samas kestis selle kuriteoepisoodi kriminaalmenetlus üle kaheksa aasta, mistõttu Kaziks leidis, et sellega on tekitatud tema mainele korvamatut kahju ning pöördus kohtusse, et talle mõistetaks mittevaralise kahjuna välja 1000 eurot.

Mullu veebruaris jättis Tartu halduskohus Kaziksi kaebuse rahuldamata, sest leidis, et talle rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud.

Halduskohus tõdes, et tema suhtes kaheksa aastat, üks kuu ja 28 päeva kestnud menetlus rikkus tõesti mõistlikku menetlusaega ja eriti arvestades sellega, et aastail 2008, 2010 ja 2011 temaga menetlustoiminguid läbi ei viidud.

Samas leidis halduskohus, et Kaziksi taotlus talle tema au ja hea nime teotamise eest hüvitise väljamõistmine pole põhjendatud, kuna juba enne seda konkreetset kriminaalasja oli ta korduvalt süüdi mõistetud vägivalla kasutamise ja seksuaalse enesemääratluse vastu suunatud kuritegude toimepanemises.

Seetõttu ei saanud kohtu hinnangul tema kahtlustamine ja õigeksmõistmisega lõppenud süüdistamine oluliselt mõjutada temast tema lähedastele, tuttavatele ja ka avalikkusele temast kujunenud kuvandit.

Kohus võttis arvesse ka seda, et 2009. aastal käivitati uus kriminaaluurimine seoses seksuaalse enesemääratluse vastu suunatud kuritegude toimepanemisega, mis lõppes teda süüdimõistva otsuse jõustumisega 21. oktoobril 2011.

Kohus arvestas Kaziksi kaebust rahuldamata jättes ka sellega, et tema vabadusõiguse piiramisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks on rahandusministeerium talle määranud juba üle 2800-eurose hüvitise.

Mullu detsembris jättis Tartu ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata, kuid Kaziks viis selle riigikohtusse.

Sarivägistaja pääses neiu mõrvas süüdimõistmisest

2014. aasta aprilli lõpus ei rahuldanud Tartu ringkonnakohus prokuröri kaebust ja jättis muutmata sarivägistamiste eest vangis istuva Kaziksi õigeksmõistmise ühe neiu vägistamise ja mõrva süüdistuses.

Ringkonnakohus jättis muutmata Tartu maakohtu otsuse, millega mõisteti Kaziks 2006. aasta veebruaris kaduma jäänud 17-aastase neiu vägistamises ja mõrvas süü tõendamatuse tõttu õigeks.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on 2014. aasta 19. novembri otsuses loogiliselt ja arusaadavalt tuvastanud, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei anna tõsikindlat alust Kaziksi süüditunnistamiseks.

Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva taotles Kaziksi süüditunnistamist vägistamises ja mõrvas kaudsete tõendite alusel ning tema karistamist eluaegse vangistusega.

Kaziks end vägistamises ega mõrvas süüdi ei tunnistanud.

Sarivägistaja pandi vangi

Harju maakohus tunnistas Kaziksi 2010. aasta oktoobris süüdi nelja neiu ja naise vägistamises ning määras talle 15-aastase vanglakaristuse.

Süüdistuse järgi vägistas Kaziks 2009. aasta oktoobrist kuni novembrini Harjumaal erinevates kohtades kaks alaealist neidu ja kaks naist, kes olid eelnevalt tee ääres hääletanud ja kelle ta oma auto peale võttis.

Politsei pidas Kaziksi kuritegudes kahtlustatuna kinni 2009. aasta 18. novembril ning pöördus avalikkuse poole palvega leida tema võimalikke ohvreid.

Kaziks oli varem kuus korda kriminaalkorras karistatud, sealhulgas seksuaalkuritegude eest.

Toimetaja: Marek Kuul



INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema