Sarivägistaja saab riigilt liialt pika kriminaaluurimise eest 1000 eurot ({{commentsTotal}})

Guntars Kaziks Politsei
Guntars Kaziks Politsei

Riigikohus rahuldas sarivägistamiste eest pikaks ajaks vangi mõistetud, kuid seksuaalmõrvas õigeks mõistetud Guntars Kaziksi kaebuse ja mõistis riigilt tema kasuks liialt pikalt kestnud kriminaaluurimise eest hüvitiseks 1000 eurot.

Riigikohus tühistas eelnevad halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning tegi uue otsuse, millega mõistis Kaziksile (49) välja mittevaralise kahju eest hüvitise 1000 eurot.

Kaziks ei olnud rahul kohtuotsustega, millega tunnistati, et tema suhtes läbiviidud kriminaalmenetlus oli tõesti ebamõistlikult pikk, kuid jäeti talle selle eest hüvitis määramata.

2013. aasta sügisel mõistis kohus Kaziksi seksuaalroimas tema süü tõendamatuse tõttu õigeks ning see otsus jõustus 2014. aasta kevadel.

Samas kestis selle kuriteoepisoodi kriminaalmenetlus üle kaheksa aasta, mistõttu Kaziks leidis, et sellega on tekitatud tema mainele korvamatut kahju ning pöördus kohtusse, et talle mõistetaks mittevaralise kahjuna välja 1000 eurot.

Mullu veebruaris jättis Tartu halduskohus Kaziksi kaebuse rahuldamata, sest leidis, et talle rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud.

Halduskohus tõdes, et tema suhtes kaheksa aastat, üks kuu ja 28 päeva kestnud menetlus rikkus tõesti mõistlikku menetlusaega ja eriti arvestades sellega, et aastail 2008, 2010 ja 2011 temaga menetlustoiminguid läbi ei viidud.

Samas leidis halduskohus, et Kaziksi taotlus talle tema au ja hea nime teotamise eest hüvitise väljamõistmine pole põhjendatud, kuna juba enne seda konkreetset kriminaalasja oli ta korduvalt süüdi mõistetud vägivalla kasutamise ja seksuaalse enesemääratluse vastu suunatud kuritegude toimepanemises.

Seetõttu ei saanud kohtu hinnangul tema kahtlustamine ja õigeksmõistmisega lõppenud süüdistamine oluliselt mõjutada temast tema lähedastele, tuttavatele ja ka avalikkusele temast kujunenud kuvandit.

Kohus võttis arvesse ka seda, et 2009. aastal käivitati uus kriminaaluurimine seoses seksuaalse enesemääratluse vastu suunatud kuritegude toimepanemisega, mis lõppes teda süüdimõistva otsuse jõustumisega 21. oktoobril 2011.

Kohus arvestas Kaziksi kaebust rahuldamata jättes ka sellega, et tema vabadusõiguse piiramisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks on rahandusministeerium talle määranud juba üle 2800-eurose hüvitise.

Mullu detsembris jättis Tartu ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata, kuid Kaziks viis selle riigikohtusse.

Sarivägistaja pääses neiu mõrvas süüdimõistmisest

2014. aasta aprilli lõpus ei rahuldanud Tartu ringkonnakohus prokuröri kaebust ja jättis muutmata sarivägistamiste eest vangis istuva Kaziksi õigeksmõistmise ühe neiu vägistamise ja mõrva süüdistuses.

Ringkonnakohus jättis muutmata Tartu maakohtu otsuse, millega mõisteti Kaziks 2006. aasta veebruaris kaduma jäänud 17-aastase neiu vägistamises ja mõrvas süü tõendamatuse tõttu õigeks.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on 2014. aasta 19. novembri otsuses loogiliselt ja arusaadavalt tuvastanud, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei anna tõsikindlat alust Kaziksi süüditunnistamiseks.

Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva taotles Kaziksi süüditunnistamist vägistamises ja mõrvas kaudsete tõendite alusel ning tema karistamist eluaegse vangistusega.

Kaziks end vägistamises ega mõrvas süüdi ei tunnistanud.

Sarivägistaja pandi vangi

Harju maakohus tunnistas Kaziksi 2010. aasta oktoobris süüdi nelja neiu ja naise vägistamises ning määras talle 15-aastase vanglakaristuse.

Süüdistuse järgi vägistas Kaziks 2009. aasta oktoobrist kuni novembrini Harjumaal erinevates kohtades kaks alaealist neidu ja kaks naist, kes olid eelnevalt tee ääres hääletanud ja kelle ta oma auto peale võttis.

Politsei pidas Kaziksi kuritegudes kahtlustatuna kinni 2009. aasta 18. novembril ning pöördus avalikkuse poole palvega leida tema võimalikke ohvreid.

Kaziks oli varem kuus korda kriminaalkorras karistatud, sealhulgas seksuaalkuritegude eest.

Toimetaja: Marek Kuul



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.
Pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit

Eesti pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit, millesse panustas intressitulu suurenemine, mida toetas laenuportfelli kasv ja selle keskmise intressimarginaali tõus ning laenuallahindluste vähenemine; negatiivselt mõjutas kasumit puhasteenustasutulu vähenemine ja tulumaksukulu.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.