Sarivägistaja saab riigilt liialt pika kriminaaluurimise eest 1000 eurot ({{commentsTotal}})

Guntars Kaziks Politsei
Guntars Kaziks Politsei

Riigikohus rahuldas sarivägistamiste eest pikaks ajaks vangi mõistetud, kuid seksuaalmõrvas õigeks mõistetud Guntars Kaziksi kaebuse ja mõistis riigilt tema kasuks liialt pikalt kestnud kriminaaluurimise eest hüvitiseks 1000 eurot.

Riigikohus tühistas eelnevad halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning tegi uue otsuse, millega mõistis Kaziksile (49) välja mittevaralise kahju eest hüvitise 1000 eurot.

Kaziks ei olnud rahul kohtuotsustega, millega tunnistati, et tema suhtes läbiviidud kriminaalmenetlus oli tõesti ebamõistlikult pikk, kuid jäeti talle selle eest hüvitis määramata.

2013. aasta sügisel mõistis kohus Kaziksi seksuaalroimas tema süü tõendamatuse tõttu õigeks ning see otsus jõustus 2014. aasta kevadel.

Samas kestis selle kuriteoepisoodi kriminaalmenetlus üle kaheksa aasta, mistõttu Kaziks leidis, et sellega on tekitatud tema mainele korvamatut kahju ning pöördus kohtusse, et talle mõistetaks mittevaralise kahjuna välja 1000 eurot.

Mullu veebruaris jättis Tartu halduskohus Kaziksi kaebuse rahuldamata, sest leidis, et talle rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud.

Halduskohus tõdes, et tema suhtes kaheksa aastat, üks kuu ja 28 päeva kestnud menetlus rikkus tõesti mõistlikku menetlusaega ja eriti arvestades sellega, et aastail 2008, 2010 ja 2011 temaga menetlustoiminguid läbi ei viidud.

Samas leidis halduskohus, et Kaziksi taotlus talle tema au ja hea nime teotamise eest hüvitise väljamõistmine pole põhjendatud, kuna juba enne seda konkreetset kriminaalasja oli ta korduvalt süüdi mõistetud vägivalla kasutamise ja seksuaalse enesemääratluse vastu suunatud kuritegude toimepanemises.

Seetõttu ei saanud kohtu hinnangul tema kahtlustamine ja õigeksmõistmisega lõppenud süüdistamine oluliselt mõjutada temast tema lähedastele, tuttavatele ja ka avalikkusele temast kujunenud kuvandit.

Kohus võttis arvesse ka seda, et 2009. aastal käivitati uus kriminaaluurimine seoses seksuaalse enesemääratluse vastu suunatud kuritegude toimepanemisega, mis lõppes teda süüdimõistva otsuse jõustumisega 21. oktoobril 2011.

Kohus arvestas Kaziksi kaebust rahuldamata jättes ka sellega, et tema vabadusõiguse piiramisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks on rahandusministeerium talle määranud juba üle 2800-eurose hüvitise.

Mullu detsembris jättis Tartu ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata, kuid Kaziks viis selle riigikohtusse.

Sarivägistaja pääses neiu mõrvas süüdimõistmisest

2014. aasta aprilli lõpus ei rahuldanud Tartu ringkonnakohus prokuröri kaebust ja jättis muutmata sarivägistamiste eest vangis istuva Kaziksi õigeksmõistmise ühe neiu vägistamise ja mõrva süüdistuses.

Ringkonnakohus jättis muutmata Tartu maakohtu otsuse, millega mõisteti Kaziks 2006. aasta veebruaris kaduma jäänud 17-aastase neiu vägistamises ja mõrvas süü tõendamatuse tõttu õigeks.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on 2014. aasta 19. novembri otsuses loogiliselt ja arusaadavalt tuvastanud, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei anna tõsikindlat alust Kaziksi süüditunnistamiseks.

Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva taotles Kaziksi süüditunnistamist vägistamises ja mõrvas kaudsete tõendite alusel ning tema karistamist eluaegse vangistusega.

Kaziks end vägistamises ega mõrvas süüdi ei tunnistanud.

Sarivägistaja pandi vangi

Harju maakohus tunnistas Kaziksi 2010. aasta oktoobris süüdi nelja neiu ja naise vägistamises ning määras talle 15-aastase vanglakaristuse.

Süüdistuse järgi vägistas Kaziks 2009. aasta oktoobrist kuni novembrini Harjumaal erinevates kohtades kaks alaealist neidu ja kaks naist, kes olid eelnevalt tee ääres hääletanud ja kelle ta oma auto peale võttis.

Politsei pidas Kaziksi kuritegudes kahtlustatuna kinni 2009. aasta 18. novembril ning pöördus avalikkuse poole palvega leida tema võimalikke ohvreid.

Kaziks oli varem kuus korda kriminaalkorras karistatud, sealhulgas seksuaalkuritegude eest.

Toimetaja: Marek Kuul



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: