Michal: lehti viiakse ka edaspidi koju kuuel päeval nädalas ({{commentsTotal}})

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal lükkab tagasi väite nagu antaks postiseaduse muudatusega postiettevõtetele võimalus kahandada ajalehtede kojukannet kuuelt päevalt nädalas viiele. Tema kinnitusel pole sellist ettepanekut kordagi laual olnud.

Postiseadus on muutmisel eesmärgiga viia postiteenus vastavusse inimeste muutunud tarbimisharjumustega. Ministri kinnitusel postiteenuse kättesaadavus muudatuste tulemusel ei halvene, sest postiteenuse osutaja tagab endiselt postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise kõigil tööpäevadel.

"Postiseaduse muudatused ei puuduta perioodika kojukannet. Perioodika kojukande muutmise ettepanekut pole isegi laual, seda imelikum on seda lugeda," rõhutas Michal ERR-i uudisteportaalile. "Kehtiv postiseadus ütleb, et perioodika kojukanne tuleb tagada kuuel päeval nädalas. See on seadusandja otsus, selle muutmiseks pole keegi ka ettepanekut teinud." 

Michali selgitusel saab kandepäevade arvu muutumine olla ainult väljaannete enda ettepanek ja soov. Samas rõhutas minister, et kandepäevade arvu muutmine pole teemaks olnud, sest keegi pole sellist ettepanekut teinud. "Tõsi on see, et laupäevane kojukanne on kallis ja hinnad tõusevad."

Postiseaduse väljatöötamiskavatsus puudutab kolme suuremat teemat: postivõrgu kaasajastamist, universaalse postiteenuse hinna kulupõhisust ja universaalse postiteenuse fondi.

Postivõrgu kaasajastamise vajaduse tingib muutunud turuolukord ja muutused inimeste harjumustes. Paberkirju saadetakse üha vähem – aastatel 2012–2015 on kirjamahtude langus olnud keskmiselt 15 protsenti aastas ning pakke saadetakse üha rohkem. Statistikaameti andmetel kasvas 2015. aastal Eestis e-kaubandus 40 protsenti, üle poole inimestest külastas e-poode ning pakiautomaat oli eelistatuim koht paki kättesaamiseks.

"Uue seadusega saab postiteenus liikuda paikadesse, kus inimestel on mugavam seda kasutada – näiteks poodidesse, kus käiakse igapäevaselt. Lisaks laieneb pakiautomaatide võrgustik," tutvustas minister plaani.

Kirjasaatmine läheb kallimaks

Teine muudatus on universaalse postiteenuse hinna kulupõhisus ja kulupõhise hinna kinnitamise viimine konkurentsiameti alla sarnaselt elektri- ja teiste hindadega. Praegu kinnitab kirjamargi hinna minister, mida aga ei peeta rentaabliks.

"Terminoloogias räägime praegu taskukohasest hinnast, mis täna, aastal 2016 on 65 senti ning kulude vaates alla omahinna. Praeguste kalkulatsioonide põhjal – eeldusel, et tehakse ära postivõrgu ajakohastamise ja efektiivistamise muudatused – on kulupõhine hind ehk siis kirjamargi maksumus 2018. aastal 90 senti. Ilma muudatusi tegemata oleks see 1.40–1.50, mis veelkord kinnitab vajadust võrgustikku efektiivistada, et hind püsiks vähegi mõistlik," selgitas Michal.

Kolmas muudatus, universaalse postiteenuse fondiga seonduv, ei mõjuta otseselt teenuse lõppkasutajat.

"Fondi eesmärk on olnud katta turuosaliste poolt vabaturuteenuste pealt tehtavate maksetega universaalse postiteenuse kahjumit, kuid praegu oleme olukorras, kus 95 protsenti fondi maksetest teeb Eesti Post ise ning toimub lihtsalt raha ühest taskust teise tõstmine. Postiseaduse muudatuse väljatöötamiskavatsuses oleme võtnud suuna fondi kaotamisele tulevikus," tutvustas minister.

Seega tõuseb lähiajal küll kirjasaatmise kulu, kuid ajalehed peaksid endiselt kuuel päeval nädalas postkasti jõudma.



Palgalõhe tegevusalade kaupa.Palgalõhe tegevusalade kaupa.
Sooline palgalõhe vähenes kolmandat aastat järjest

Naiste keskmine brutotunnitasu oli mullu oktoobris 20,9 protsenti väiksem kui meestel. Statistikaameti teatel tähendab see, et varasema aastaga võrreldes vähenes sooline palgalõhe 1,3 protsendipunkti.

UUDISED
"November""November"
"November" pälvis Tribeca filmifestivalil parima operaatori preemia

Rainer Sarneti film "November" osales Tribeca filmifestivalil World Narrative Competition võistlusprogrammis, kus filmi operaator Mart Taniel pälvis parima operaatori preemia.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.