Michal: lehti viiakse ka edaspidi koju kuuel päeval nädalas ({{commentsTotal}})

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal lükkab tagasi väite nagu antaks postiseaduse muudatusega postiettevõtetele võimalus kahandada ajalehtede kojukannet kuuelt päevalt nädalas viiele. Tema kinnitusel pole sellist ettepanekut kordagi laual olnud.

Postiseadus on muutmisel eesmärgiga viia postiteenus vastavusse inimeste muutunud tarbimisharjumustega. Ministri kinnitusel postiteenuse kättesaadavus muudatuste tulemusel ei halvene, sest postiteenuse osutaja tagab endiselt postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise kõigil tööpäevadel.

"Postiseaduse muudatused ei puuduta perioodika kojukannet. Perioodika kojukande muutmise ettepanekut pole isegi laual, seda imelikum on seda lugeda," rõhutas Michal ERR-i uudisteportaalile. "Kehtiv postiseadus ütleb, et perioodika kojukanne tuleb tagada kuuel päeval nädalas. See on seadusandja otsus, selle muutmiseks pole keegi ka ettepanekut teinud." 

Michali selgitusel saab kandepäevade arvu muutumine olla ainult väljaannete enda ettepanek ja soov. Samas rõhutas minister, et kandepäevade arvu muutmine pole teemaks olnud, sest keegi pole sellist ettepanekut teinud. "Tõsi on see, et laupäevane kojukanne on kallis ja hinnad tõusevad."

Postiseaduse väljatöötamiskavatsus puudutab kolme suuremat teemat: postivõrgu kaasajastamist, universaalse postiteenuse hinna kulupõhisust ja universaalse postiteenuse fondi.

Postivõrgu kaasajastamise vajaduse tingib muutunud turuolukord ja muutused inimeste harjumustes. Paberkirju saadetakse üha vähem – aastatel 2012–2015 on kirjamahtude langus olnud keskmiselt 15 protsenti aastas ning pakke saadetakse üha rohkem. Statistikaameti andmetel kasvas 2015. aastal Eestis e-kaubandus 40 protsenti, üle poole inimestest külastas e-poode ning pakiautomaat oli eelistatuim koht paki kättesaamiseks.

"Uue seadusega saab postiteenus liikuda paikadesse, kus inimestel on mugavam seda kasutada – näiteks poodidesse, kus käiakse igapäevaselt. Lisaks laieneb pakiautomaatide võrgustik," tutvustas minister plaani.

Kirjasaatmine läheb kallimaks

Teine muudatus on universaalse postiteenuse hinna kulupõhisus ja kulupõhise hinna kinnitamise viimine konkurentsiameti alla sarnaselt elektri- ja teiste hindadega. Praegu kinnitab kirjamargi hinna minister, mida aga ei peeta rentaabliks.

"Terminoloogias räägime praegu taskukohasest hinnast, mis täna, aastal 2016 on 65 senti ning kulude vaates alla omahinna. Praeguste kalkulatsioonide põhjal – eeldusel, et tehakse ära postivõrgu ajakohastamise ja efektiivistamise muudatused – on kulupõhine hind ehk siis kirjamargi maksumus 2018. aastal 90 senti. Ilma muudatusi tegemata oleks see 1.40–1.50, mis veelkord kinnitab vajadust võrgustikku efektiivistada, et hind püsiks vähegi mõistlik," selgitas Michal.

Kolmas muudatus, universaalse postiteenuse fondiga seonduv, ei mõjuta otseselt teenuse lõppkasutajat.

"Fondi eesmärk on olnud katta turuosaliste poolt vabaturuteenuste pealt tehtavate maksetega universaalse postiteenuse kahjumit, kuid praegu oleme olukorras, kus 95 protsenti fondi maksetest teeb Eesti Post ise ning toimub lihtsalt raha ühest taskust teise tõstmine. Postiseaduse muudatuse väljatöötamiskavatsuses oleme võtnud suuna fondi kaotamisele tulevikus," tutvustas minister.

Seega tõuseb lähiajal küll kirjasaatmise kulu, kuid ajalehed peaksid endiselt kuuel päeval nädalas postkasti jõudma.



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: