Michal: lehti viiakse ka edaspidi koju kuuel päeval nädalas ({{commentsTotal}})

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal lükkab tagasi väite nagu antaks postiseaduse muudatusega postiettevõtetele võimalus kahandada ajalehtede kojukannet kuuelt päevalt nädalas viiele. Tema kinnitusel pole sellist ettepanekut kordagi laual olnud.

Postiseadus on muutmisel eesmärgiga viia postiteenus vastavusse inimeste muutunud tarbimisharjumustega. Ministri kinnitusel postiteenuse kättesaadavus muudatuste tulemusel ei halvene, sest postiteenuse osutaja tagab endiselt postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise kõigil tööpäevadel.

"Postiseaduse muudatused ei puuduta perioodika kojukannet. Perioodika kojukande muutmise ettepanekut pole isegi laual, seda imelikum on seda lugeda," rõhutas Michal ERR-i uudisteportaalile. "Kehtiv postiseadus ütleb, et perioodika kojukanne tuleb tagada kuuel päeval nädalas. See on seadusandja otsus, selle muutmiseks pole keegi ka ettepanekut teinud." 

Michali selgitusel saab kandepäevade arvu muutumine olla ainult väljaannete enda ettepanek ja soov. Samas rõhutas minister, et kandepäevade arvu muutmine pole teemaks olnud, sest keegi pole sellist ettepanekut teinud. "Tõsi on see, et laupäevane kojukanne on kallis ja hinnad tõusevad."

Postiseaduse väljatöötamiskavatsus puudutab kolme suuremat teemat: postivõrgu kaasajastamist, universaalse postiteenuse hinna kulupõhisust ja universaalse postiteenuse fondi.

Postivõrgu kaasajastamise vajaduse tingib muutunud turuolukord ja muutused inimeste harjumustes. Paberkirju saadetakse üha vähem – aastatel 2012–2015 on kirjamahtude langus olnud keskmiselt 15 protsenti aastas ning pakke saadetakse üha rohkem. Statistikaameti andmetel kasvas 2015. aastal Eestis e-kaubandus 40 protsenti, üle poole inimestest külastas e-poode ning pakiautomaat oli eelistatuim koht paki kättesaamiseks.

"Uue seadusega saab postiteenus liikuda paikadesse, kus inimestel on mugavam seda kasutada – näiteks poodidesse, kus käiakse igapäevaselt. Lisaks laieneb pakiautomaatide võrgustik," tutvustas minister plaani.

Kirjasaatmine läheb kallimaks

Teine muudatus on universaalse postiteenuse hinna kulupõhisus ja kulupõhise hinna kinnitamise viimine konkurentsiameti alla sarnaselt elektri- ja teiste hindadega. Praegu kinnitab kirjamargi hinna minister, mida aga ei peeta rentaabliks.

"Terminoloogias räägime praegu taskukohasest hinnast, mis täna, aastal 2016 on 65 senti ning kulude vaates alla omahinna. Praeguste kalkulatsioonide põhjal – eeldusel, et tehakse ära postivõrgu ajakohastamise ja efektiivistamise muudatused – on kulupõhine hind ehk siis kirjamargi maksumus 2018. aastal 90 senti. Ilma muudatusi tegemata oleks see 1.40–1.50, mis veelkord kinnitab vajadust võrgustikku efektiivistada, et hind püsiks vähegi mõistlik," selgitas Michal.

Kolmas muudatus, universaalse postiteenuse fondiga seonduv, ei mõjuta otseselt teenuse lõppkasutajat.

"Fondi eesmärk on olnud katta turuosaliste poolt vabaturuteenuste pealt tehtavate maksetega universaalse postiteenuse kahjumit, kuid praegu oleme olukorras, kus 95 protsenti fondi maksetest teeb Eesti Post ise ning toimub lihtsalt raha ühest taskust teise tõstmine. Postiseaduse muudatuse väljatöötamiskavatsuses oleme võtnud suuna fondi kaotamisele tulevikus," tutvustas minister.

Seega tõuseb lähiajal küll kirjasaatmise kulu, kuid ajalehed peaksid endiselt kuuel päeval nädalas postkasti jõudma.



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: