Saksamaal puhkesid kohalike elanike ja varjupaigataotlejate vahel kokkupõrked ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Christian Essler/AFP/Scanpix

Saksamaa idaosas Bautzeni linnas olid asüülitaotlejate ja kohalike elanike vahel kokkupõrked.

Umbes 80 meest ja naist, kellest paljud olid paremäärmuslased, kaklesid 20 migrandi ja põgenikuga, vahendas BBC.

Kokkupõrked said ilmselt alguse sellest, et eelmisel õhtul sai 32-aastane kohalik elanik viga, kui teda pudeliga visati. Kohalikud süüdistasid enne kakluse puhkemist varjupaigataotlejaid Kornmarkti kaubanduskeskuse juures oleva väljaku hõivamises.

Pealtnägijad ütlesid, et kui politsei palus varjupaigataotlejatel lahkuda, vastasid nad pudelite ja puidust liistudega loopimisega.

Kui asüülitaotlejad hakkasid ära minema, jälitas neid grupp äärmuslasi.

Kokkupõrgete keskele sattus ka kiirabimeeskond, kelle pihta loopisid paremäärmuslased kive, kui nad püüdsid 18-aastast Marokost pärit varjupaigataotlejat haiglasse ravile viia.

Asüülitaotlejad aeti lõpuks majutusasutustesse ja neid pandi valvama politsei.

Bautzeni linnapea Aleksander Ahrens kutsus inimesi üles olema rahulikud ning ta lubas suurendada piirkonnas politseipatrulle, et kohalikud elanikud saaksid jälle Kornmarkti kasutada.

Bautzenis on sel aastal migrantide vastased meeleolud kasvanud. Veebruaris rõõmustasid kohalikud elanikud, kui migrantide majutamiseks mõeldud hoone põlema pandi. Märtsis sõimati president Joachim Gaucki, kui ta külastas Bautzenit, et arutada põgenike sissevoolu riiki. 

Bautzenis ja lähistel asuvas Niedergurigi linnas asub kokku neli asüülitaotlejate varjupaika. Bautzenist 60 kilomeetri kaugusel on Dresdeni linn, kus sai alguse islamivastane liikumine Pegida.

Pärast 1,1 miljoni migrandi ja põgeniku saabumist eelmisel aastal, on eelkõige Ida-Saksamaal sagenenud migrandite vastane vägivald. Samuti on tõusnud toetus paremäärmuslikule parteile Alternatiiv Saksamaale (AfD).

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: