Uudistepäeva kokkuvõte: kõrgharidus ei anna Eestis suurt palgalisa, Tsahkna ootab Rõivaselt pensionireformis rohkem julgust ja UEFA superkarikafinaal tuuakse Eestisse ({{commentsTotal}})

Siin on tänase päeva olulisemad uudised, mis 15. septembrist kaasa võtta.

OECD raport: Eestis ei anna kõrgharidus tööturul piisavat palgalisa

Kui Euroopas saab kõrgharidusega inimene keskharidusega töötajast keskmiselt 52 protsenti kõrgemat palka, siis Eestis annab kõrgharidus vähem kui kolmandiku jagu suurema palga. See võib hakata tähendama, et inimestel pole tulevikus kõrghariduse omandamiseks enam piisavat motivatsiooni. Täna esitletud OECD raport “Haridus lähivaates” toob taas välja, et Eestis on kõrgharidusega inimeste osakaal olnud ajalooliselt kõrge.

Kõrgharidusega täiskasvanuid on 38 protsenti, mis on veidi kõrgem OECD keskmisest 36 protsendist. Kõrgharituid on nii nooremate ehk 25–34-aastaste hulgas kui ka vanemates põlvkondades (55–64aastased), kellest on kõrgharidus 35 protsendil.

Samas annab aga raport hoiatava noodi: majanduslik tasuvus ja kõrghariduse kasumlikkuse madal tase Eestis võivad viia otsuseni jätta kõrgharidus omandamata. Teisisõnu ei anna kõrgharidus tööturul sedavõrd suurt palgalisa, et see motiveeriks inimesi õppima ülikoolis.

Värske haridus- ja teadusminister Maris Lauri ütles, et põhjusi selleks on mitu. „Üks on seotud sellega, et väga palju kõrgharidusega inimesi töötab ametikohtadel, mis ei eelda kõrgharidust. Kõrgharidust nõudvad ametikohad on kõrgema palgaga.“

Teise põhjusena toob Maris Lauri välja, et kindlasti on nende hulgas vanemaid inimesi, kes on hariduse omandanud nõukogude ajal ega tööta praegu erialasel tööl. Samuti on kõrgharitud noori, kes ei ole leidnud tööd, mis seda kõrgharidust nõuaks.

Tsahkna: suhtumine pensionireformi näitab, kas Rõivasel on julgust või mitte

Valitsusele täna pensionisüsteemi muudatusettepanekuid tutvustav sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul näitab peaminister Taavi Rõivase suhtumine muudatusplaanidesse, kas tal on julgust või mitte.

Eile avalikustas Tsahkna sotsiaalministeeriumi ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks ja täna läheb ta neid ideid tutvustama valitsusele.

Tsahkna ütles "Terevisioonile" antud telefoniintervjuus, et loodetavasti on valitsusel julgust tõsistele probleemidele otsa vaadata.

"See on väljakutse peaminister Taavi Rõivasele, et kas on julgust või ei ole. Valetamine omaenda rahvale, pettuses elamine peaks ära lõppema," lausus ta.

Tsahkna sõnul on viimase kümne aasta jooksul päris mitu valitsust pidanud pensionisüsteemile otsa vaatama, aga midagi otsustada ei ole julgetud.

Taavi Rõivas ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti ei ole Euroopas oma 65-aastaste pensionieaga kuidagi halvas kirjas ning riike, kus see iga ulatuks 70ni, ta ei tea.

"Pensionisüsteemi üks selge eesmärk on pakkuda kindlustunnet vanaduspõlveks. Iga muudatus, mis pensionisüsteemis tehakse, peab olema väga põhjalikult kaalutud. Öelda üleöö, et nüüd otsustame tõsta pensioniiga - nii ei tehta ja seda ei ole ka õnneks vaja," lausus ta.

Valitsus jõudis kõigi eripensionide kaotamises üksmeelele

Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel kaotada 2020. aasta 1. jaanuarist kaitseväelaste, prokuröride, politsei- ja piirivalveametnike eripensionid.
„Tänane valitsuse konsensuslik otsus on murranguline. Mitmed varasemad valitsused on vaielnud selle reformi üle pikki aastaid, kuid tulemusteta. Nüüd on see oluline otsus lõpuks tehtud,“ lausus peaminister Taavi Rõivas.

Muudatus puudutab inimesi, kes asuvad teenistusse pärast 1. jaanuari 2020. Kõik praegused kaitseväelased, prokurörid, politseinikud ja piirivalvurid ning kuni 31. detsembrini 2019 ametisse astuvad inimesed saavad eripensioni seniste reeglite alusel.

Otsusega oli rahul ka sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. "Mul on hea meel, et jõudsime täna otsusele kaotada kõik eripensionid, kuid samas andsime kindlustunde neile, kes on täna kaitseväe- ja politseiteenistuses."

2018. aasta UEFA superkarikafinaal toimubki Eestis

UEFA täitevkomitee otsustas täna, et maailma klubijalgpalli üks tippmänge, UEFA superkarikafinaal toimub Eesti vabariigi 100. sünnipäeval Tallinnas. Mäng leiab aset 14. augustil 2018 A. Le Coq Arenal.

UEFA superkarikafinaalis kohtuvad UEFA Meistrite liiga ja UEFA Euroopa liiga valitsevad võitjad. Tegemist on Euroopa klubijalgpalli hooaja avalahinguga, millest vahendavad telepilti üle 200 riigi. Viimasel korral jälgis mängu otseülekande vahendusel ligi 50 miljonit inimest.

„Kahtlemata on tegemist suure tunnustusega Eesti jalgpallile ja kingitusega Eesti jalgpallisõpradele. Meistrite liiga ja Euroopa liiga võitjate kohtumine on klubijalgpalli absoluutne tippmäng, mis kunagi Eestis toimuma saab. Soovin tänada kõiki, kes selle otsuse sündimisele kaasa aitasid, nii riiklikul, kohaliku omavalitsuse kui ka jalgpalliliidu tasandil,” ütles Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.

Ministeerium alandas majanduskasvu prognoosi 1,3 protsendile

Rahandusministeeriumi teatel jäi majanduskasv esimesel poolaastal kevadel prognoositust madalamaks. Kahe protsendi pealt alandati prognoosi 1,3 protsendini ning 2017. aasta majanduskasvu prognoosi alandati 3 protsendilt 2,5 protsendile.

Rahandusminister Sven Sester selgitas pressikonverentsil, et majanduskeskkond on võrreldes kevadega nõrgenenud, üheks põhjuseks Brexit. "Nõrgem väliskeskkond lükkab edasi ka investeeringuid ning see annab koheselt tunda majanduskasvus," põhjendas Sester.

Sester sõnas, et kuna majanduskeskkond on väike ja avatud, siis sõltub Eesti olukord naabritest.

Tänavu on enim mobiilikliente kaotanud Tele2

Tänavu esimese kaheksa kuuga on enim mobiilikliente kaotanud Tele2, kliendid on neile pea võrdselt eelistanud nii Teliat kui Elisat.
Esimese kaheksa kaotas Tele2 kokku 2515 numbrit, seevastu Telia võitis kokku juurde 1336 ning Elisa 1186 numbrit.

Tele2 klientuur on vähenenud pea igal kuul, üksnes märtsis ja augustis oli nende saldo positiivne.

Toimetaja: Merit Maarits



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: