Norra loobus Utøya veresauna memoriaalist ({{commentsTotal}})

Mälestusmärk Utøya massimõrva ohvritele Scanpix Sweden
Mälestusmärk Utøya massimõrva ohvritele Scanpix Sweden

Norra nõustus neljapäeval loobuma Anders Behring Breiviku sooritatud veresauna ohvritele pühendatud mälestusmärgist pärast seda, kui kohalikud elanikud esitasid projekti vastu hagi.

Kavandatud memoriaal kujutaks endast maapinda kaevatud lõhet Utøya saare vastas oleval maatükil. Mälestusmärgi pealkirjaks on "Mäluhaav".

"Me soovime vältida valusat kohtuasja, mis võiks olla paljudele väga koormav," ütles Norra kohalike omavalitsuste minister Jan Tore Sanner. "Me oleme valmis leidma teistsuguse memoriaali, kui selle, mis kavandasime."

Ministri avaldus ei muutnud aga kohalike meelt, kes esitasid juunis memoriaali rajamise vastu hagi, öeldes, et väidetavalt kohalikku kogukonda ja maastikku kahjustava mälestusmärgi rajamine on seadusvastane.

"See pole võit. Asukoht jääb samaks. Sanner tahab muuta ainult kunstilist külge. See on välistatud," ütles üks oponentidest Ole Morten Jensen Facebookis.

Kohalike sõnul oleks mälestusmärk neile tragöödia pidevaks meenutuseks ning tõmbaks ligi kutsumata külalisi.

Paremäärmuslane Anders Behring Breivik õhkis 2011. aasta 22. juulil esmalt Oslos valitsusasutuse juures lõhkekeha, tappes kaheksa inimest. Seejärel mõrvas ta Utøya saarel Tööpartei noortelaagris 69 inimest, enamik neist teismelised.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: AFP-BNS



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: