Süüria vaherahu suures osas peab, humanitaarabi pole aga endiselt Alepposse jõudnud ({{commentsTotal}})

Kirde-Süürias puhkesid eile tõsised lahingud Süüria armee ja ISIS-e vahel, mujal riigis on vaherahu üldiselt siiski pidanud. Samas ei ole vaherahust hoolimata õnnestunud toimetada toitu ja muud humanitaarabi valitsusvägede piiramisrõngas olevale osale Aleppo linnast, teatas ÜRO eriesindaja Süürias Steffan de Mistura.

De Mistura tuletas meelde, et pea nädala eest Venemaa ja USA vahendusel sõlmitud vaherahulepe peab täitma mitut eesmärki - esmalt vähendama vägivalda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Erisaadik pole nii optimistlik, et arvata, nagu lõpeks igasugune vägivald pärast viis aastat kestnud sõda koheselt, kuid vägivalda oluliselt vähendada peaks vaherahu aitama küll. Just selles osas ongi vaherahu tänini üllatavalt hästi vastu pidanud.

Teise eesmärgi, humanitaarabi hädalisteni toimetamisega, on lood hoopis kehvemad ning paraku tuleb selles süüdistada just Süüria valitsust ning president Bashar al-Assadit. Nimelt peab valitsus andma humanitaarabivooridele nn kohaletoimetamise loa. Seda Süüria valitsus aga seni teinud pole.

"See bürokraatlik mõiste inglise keelde tõlgituna tähendab luba, volitusi läbipääsuks. 6. septembril ehk enne tegeliku vaherahulepingu kehtima hakkamist teatas Süüria valitsus, et nad on valmis andma kohaletoimetamisluba viide piirkonda. Teisisõnu, volitusi ÜRO-le. ÜRO on valmis teele asuma. Kohaletoimetamisload ehk lõplik luba ÜRO-le hädapiirkondadesse sisenemiseks aga pole seni meieni jõudnud," kommenteeris de Mistura.

Tema sõnul ootab luba 40 humanitaarabiveokit.

Ägedad lahingud Süüria armee ja ISIS-e vahel puhkesid Süüria vägede teatel aga seetõttu, et ISIS neile kallale tungis. See on üsna tõenäoline, sest ISIS pole seekordse, nagu ka ühegi varasema vaherahuga ühinenud.

Praegused vaherahutingimused lubavad ka ISIS-e ning teise äärmusorganisatsiooni Jabhat Fatah al-Shami positsioone ainult õhust rünnata.

Toimetaja: Merili Nael



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: