Sester laenu võtmisest: vaatan selle järgi, kuidas maksumaksjale soodsam on ({{commentsTotal}})

Rahandusminister Sven Sester ütles võimalikust laenu võtmisest rääkides, et tema vaatab seda, mis maksumaksjale kõige soodsam on ja milline on kulupõhisus.

Sester ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tuleva aasta riigieelarve on läbi aegade kõige suurem - üle üheksa miljardi euro.

Täna langetas aga rahandusministeerium tuleva aasta majanduskasvu prognoosi 3 protsendilt 2,5-le. Sester selgitas, et Eesti puhul oleneb palju sellest, et meie majandus on väike ja avatud.

"See tähendab, et väga palju oleneb sellest, kuidas läheb Soomel, Venemaal, Rootsil ja Lätil. Me näeme, et Venemaa on miinuses, Soome on alles nüüd tulnud miinusest välja ehk eksport ei ole olnud sellel tasemel, mida eeldame. Kui kanname selle eelarvesse üle, siis hea on see, et maksud on laekunud hästi - kaheksa kuu kokkuvõttes on 27 miljonit makse paremini laekunud kui eeldasime. Ka paljuräägitud aktsiisitasemed on tegelikkuses tulnud kokku vastavalt prognoosidele. See lisab ka julgust," rääkis minister.

Ta tõdes siiski, et eelarve on pingeline. "Võrreldes kevadise teadmisega on meil juurde tulnud see, et meil tuleb EL-i eesistumine, mis lisab kohe 35 miljonit täiendavalt juurde, tulemas on liitlasvägede kompaniist pataljonile üleminek, mis lisab täiendavalt 20 miljonit juurde. Nii et pinget on eelarves sees, aga kinnitan, et parlamendile üle andes on eelarve struktuurselt tasakaalus," ütles ta.

Vastates saatejuhi küsimusele, kas Eestil poleks otstarbekas võtta laenu, kui praegu on laenuintressid rekordmadalad, ütles Sester, et tema vaataks asja selle järgi, kuidas maksumaksjale kõige soodsam on.

"Eestil on tegelikult laenud olemas. Me oleme võtnud varasematel aegadel laenu, on olnud aastaid, kus meie kulud ületavad tulusid. Ja praegusel hetkel on meil laenulepingud varnast võtta selleks, et tulevikus EL-i struktuurivahendeid refinantseerida, või ütleme täiendavalt finantseerida kaasfinantseerimisena," rääkis minister.

"Mina rahandusministrina ütlen, et vaatan selle järgi, kuidas maksumaksjale kõige soodsam on. Kui intressitasemed lähevad alla, mis praegusel hetkel on läinud, siis kindlasti tuleb vaadata, milline on kulupõhisus. Ja kui üldse rääkida, siis ainult saaksime rääkida praegu võimalikust refinantseerimisest. Ärme unustame, et Euroopast on meil lähiaastatel tulemas miljardeid eurosid, mis on -100protsendise toetusega ehk me ei pea midagi sellest tagasi andma. Tegelikult täna tegeleme sellega, et EL-i vahendeid majandusse investeerida ja teha seda võimalikult hästi," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: