Sester laenu võtmisest: vaatan selle järgi, kuidas maksumaksjale soodsam on ({{commentsTotal}})

Rahandusminister Sven Sester ütles võimalikust laenu võtmisest rääkides, et tema vaatab seda, mis maksumaksjale kõige soodsam on ja milline on kulupõhisus.

Sester ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tuleva aasta riigieelarve on läbi aegade kõige suurem - üle üheksa miljardi euro.

Täna langetas aga rahandusministeerium tuleva aasta majanduskasvu prognoosi 3 protsendilt 2,5-le. Sester selgitas, et Eesti puhul oleneb palju sellest, et meie majandus on väike ja avatud.

"See tähendab, et väga palju oleneb sellest, kuidas läheb Soomel, Venemaal, Rootsil ja Lätil. Me näeme, et Venemaa on miinuses, Soome on alles nüüd tulnud miinusest välja ehk eksport ei ole olnud sellel tasemel, mida eeldame. Kui kanname selle eelarvesse üle, siis hea on see, et maksud on laekunud hästi - kaheksa kuu kokkuvõttes on 27 miljonit makse paremini laekunud kui eeldasime. Ka paljuräägitud aktsiisitasemed on tegelikkuses tulnud kokku vastavalt prognoosidele. See lisab ka julgust," rääkis minister.

Ta tõdes siiski, et eelarve on pingeline. "Võrreldes kevadise teadmisega on meil juurde tulnud see, et meil tuleb EL-i eesistumine, mis lisab kohe 35 miljonit täiendavalt juurde, tulemas on liitlasvägede kompaniist pataljonile üleminek, mis lisab täiendavalt 20 miljonit juurde. Nii et pinget on eelarves sees, aga kinnitan, et parlamendile üle andes on eelarve struktuurselt tasakaalus," ütles ta.

Vastates saatejuhi küsimusele, kas Eestil poleks otstarbekas võtta laenu, kui praegu on laenuintressid rekordmadalad, ütles Sester, et tema vaataks asja selle järgi, kuidas maksumaksjale kõige soodsam on.

"Eestil on tegelikult laenud olemas. Me oleme võtnud varasematel aegadel laenu, on olnud aastaid, kus meie kulud ületavad tulusid. Ja praegusel hetkel on meil laenulepingud varnast võtta selleks, et tulevikus EL-i struktuurivahendeid refinantseerida, või ütleme täiendavalt finantseerida kaasfinantseerimisena," rääkis minister.

"Mina rahandusministrina ütlen, et vaatan selle järgi, kuidas maksumaksjale kõige soodsam on. Kui intressitasemed lähevad alla, mis praegusel hetkel on läinud, siis kindlasti tuleb vaadata, milline on kulupõhisus. Ja kui üldse rääkida, siis ainult saaksime rääkida praegu võimalikust refinantseerimisest. Ärme unustame, et Euroopast on meil lähiaastatel tulemas miljardeid eurosid, mis on -100protsendise toetusega ehk me ei pea midagi sellest tagasi andma. Tegelikult täna tegeleme sellega, et EL-i vahendeid majandusse investeerida ja teha seda võimalikult hästi," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

Meelis Virkebau ja Artjom Arhangelski.

Rakvere tapamaja lepitusprotsess luhtus

Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötajate kohtumine ettevõtte juhtkonna ja riikliku lepitajaga ei andnud neljapäeval loodetud tulemust, sest palgatõusus kokkuleppele ei jõutud. Riiklik lepitaja lõpetas lepitusprotsessi.

EKA hoone sai nurgakivi.
Kalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Mart Kalm Kuberneri aia luhtunud konkursist: kui inimesed on vaeva näinud, tuleb raha välja makstaKalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Septembris kuulutas Riigikogu kantselei välja ideekonkursi, et rajada Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sinna sobiv monument. Tänaseks on konkurss lõppenud, kuid kahjuks ei leitud esitatud tööde seast sobivat, mida sinna püstitada. Mart Kalm rääkis ERR raadiouudistele, mida selline otsus täpsemalt tähendab.

Facebook ja Google.

Agentuurid nõuavad, et tehnoloogiahiiud uudiste eest maksma hakkaksid

Üheksa Euroopa uudisteagentuuri nõuab internetihiidudelt autoritasu uudistoodangu kasutamise eest. Nõue on jätkuks Euroopa Parlamendis toimunud arutelule direktiivi üle, mille alusel hakkaksid Facebook, Google, Twitter ja teised suure veebifirmad maksma miljoneid eurosid uudiste eest, mida nad kasutavad või millele nad viitavad.

teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: