Maris Lauri ei poolda hariduskulude fikseerimist ({{commentsTotal}})

Vastne haridus- ja teadusminister Maris Lauri ei poolda kindla protsendi riigi tulude suunamist haridusvaldkonda, vaid leiab, et see võib arengut pärssida või hoopis viia ülearusele kulutamisele.

"Haridusele tuleb kulutada nii palju kui vaja. Mulle ei meeldi, et paneme numbrid lukku, siis võib-olla on nii, et kulutame asja eest teist taga," rääkis Lauri (Reformierakond) ETV vestlussaates "Kahekõne."

Lauri märkis, et kui praeguseks on valitsuses alanud läbirääkimised tuleva aasta riigieelarve üle, siis teised ministrid on pikemalt asja sees olnud, kuid tema alles alustas. "Ma tean, et rahandusminister ütleb, et raha pole, aga ma arvan, et ta saab aru - on asju, mis tuleb ära lahendada ja teha. See on poliitilise otsustamise koht."

Finantseerimise poolelt on Lauri sõnul üks asi õpetajate palkade küsimus, kuid teiselt poolt koolivõrgu ümberkorraldus. "Kui vaatame Eesti asustusmustrit, siis näeme, et inimesed on ümber paiknenud ja muud asutused seda oma tegevuses järgivad, aga eks haridussüsteem on konservatiivne," tõdes Lauri, miks koolivõrgu ümberkorraldamine on komplitseeritud.

Kui kool kuulub omavalitsusele, siis Lauri ütles, et viimane peab ka otsuse langetama, kas seda edasi pidada või sulgeda, riik saab üksnes nõu anda. Samuti pole Lauri hinnangul alati vaja riigigümnaasiumi, kui omavalitsus saab ise gümnaasiumi pidamisega hakkama.

Lauri avaldas lootust, et õpetajate palga küsimus pole enam nii terav, kui aastate eest. "Palga kaudu saab ütelda, kuidas sriik väljendab oma seisukohta, et õpetajana töötades saab inimene tagada oma heaolu. Hea õpetaja peab ka tundma, et ta muudab midagi. Õpetajad kasvatavad ju sisuliselt uut põlvkonda ühiskonda," rääkis Maris Lauri.

"Ma arvan, et suuremad pinged maha võetud. Õpetajate palgatõus on viimase paari kolme aasta jooksul olnud üsna korralik. Probleem on see,et väiksemates koolides pole õpetajatel täiskoormust. Koolivõrk selline nagu ta on, näiteks mõnes koolis pole piisavalt õpilasi ja tunde. On üks võimalus, et õpetaja töötab mitmes koolis," arutles Lauri.

"Haridusvaldkonnas liigset palgakasvu ei ole," ütles Lauri, viidates ehitajate palgatõusule majandusbuumi ajal aastate eest.

Kuigi viimasel ajal on palju rõhutatud kutseõppe olulisust, ei maksa Lauri sõnul unustada, et tähtis on ka kõrgharidusega inimeste osakaal. "Kõrgharidus ei ole niivõrd see, et annab ameti, vaid mõtlemisvõime, kui inimesel on süstemaatiline mõtlemisvõime ja alusteadmised, siis selle peale saab omandada spetiifilisi oskusi. Kutseharidus annab seda ka, kuid viimase puhul põhirõhk ikkagi oskustel."

Toimetaja: Indrek Kuus



FOORUM
arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: