Maris Lauri ei poolda hariduskulude fikseerimist ({{commentsTotal}})

Vastne haridus- ja teadusminister Maris Lauri ei poolda kindla protsendi riigi tulude suunamist haridusvaldkonda, vaid leiab, et see võib arengut pärssida või hoopis viia ülearusele kulutamisele.

"Haridusele tuleb kulutada nii palju kui vaja. Mulle ei meeldi, et paneme numbrid lukku, siis võib-olla on nii, et kulutame asja eest teist taga," rääkis Lauri (Reformierakond) ETV vestlussaates "Kahekõne."

Lauri märkis, et kui praeguseks on valitsuses alanud läbirääkimised tuleva aasta riigieelarve üle, siis teised ministrid on pikemalt asja sees olnud, kuid tema alles alustas. "Ma tean, et rahandusminister ütleb, et raha pole, aga ma arvan, et ta saab aru - on asju, mis tuleb ära lahendada ja teha. See on poliitilise otsustamise koht."

Finantseerimise poolelt on Lauri sõnul üks asi õpetajate palkade küsimus, kuid teiselt poolt koolivõrgu ümberkorraldus. "Kui vaatame Eesti asustusmustrit, siis näeme, et inimesed on ümber paiknenud ja muud asutused seda oma tegevuses järgivad, aga eks haridussüsteem on konservatiivne," tõdes Lauri, miks koolivõrgu ümberkorraldamine on komplitseeritud.

Kui kool kuulub omavalitsusele, siis Lauri ütles, et viimane peab ka otsuse langetama, kas seda edasi pidada või sulgeda, riik saab üksnes nõu anda. Samuti pole Lauri hinnangul alati vaja riigigümnaasiumi, kui omavalitsus saab ise gümnaasiumi pidamisega hakkama.

Lauri avaldas lootust, et õpetajate palga küsimus pole enam nii terav, kui aastate eest. "Palga kaudu saab ütelda, kuidas sriik väljendab oma seisukohta, et õpetajana töötades saab inimene tagada oma heaolu. Hea õpetaja peab ka tundma, et ta muudab midagi. Õpetajad kasvatavad ju sisuliselt uut põlvkonda ühiskonda," rääkis Maris Lauri.

"Ma arvan, et suuremad pinged maha võetud. Õpetajate palgatõus on viimase paari kolme aasta jooksul olnud üsna korralik. Probleem on see,et väiksemates koolides pole õpetajatel täiskoormust. Koolivõrk selline nagu ta on, näiteks mõnes koolis pole piisavalt õpilasi ja tunde. On üks võimalus, et õpetaja töötab mitmes koolis," arutles Lauri.

"Haridusvaldkonnas liigset palgakasvu ei ole," ütles Lauri, viidates ehitajate palgatõusule majandusbuumi ajal aastate eest.

Kuigi viimasel ajal on palju rõhutatud kutseõppe olulisust, ei maksa Lauri sõnul unustada, et tähtis on ka kõrgharidusega inimeste osakaal. "Kõrgharidus ei ole niivõrd see, et annab ameti, vaid mõtlemisvõime, kui inimesel on süstemaatiline mõtlemisvõime ja alusteadmised, siis selle peale saab omandada spetiifilisi oskusi. Kutseharidus annab seda ka, kuid viimase puhul põhirõhk ikkagi oskustel."

Toimetaja: Indrek Kuus



uudised
Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: