Tusk euroliidu juhtidele: tuleb ausalt tunnistada, et tehtud on vigu ({{commentsTotal}})

{{1473998719000 | amCalendar}}

Euroopa riigipead ja valitsusjuhid kogunevad Bratislavas, et arutada, kuidas säilitada liidu ühtsus pärast brittide lahkumisotsust. Ülemkogu president Donald Tusk kutsub liidreid üles ausalt tunnistama, et on tehtud vigu.

27 euroopa liidrit, kõik peale briti peaministri Theresa May, kogunevad täna Bratislavas, et vahetada mõtteid brexitijärgse Euroopa Liidu tuleviku üle, vahendasid ERR-i teleuudised.

"Me ei tule Bratislavasse üksteist lohutama," ütles Donald Tusk tippkohtumise eel - ainus mõistlik lähenemine saab olla brutaalselt aus olukorra hindamine.

Ülemkogu president esitab täna valitsusjuhtidele teekaardi, mis peaks aitama ohjes hoida euroskeptilisi tundeid ja hoidma ära Euroopa edasise lõhenemise.

Tuski prioriteetide nimekirjas on esikohal välispiiride kaitse: möödunud aastal nähtud kaos kus sajad tuhanded sisenesid Euroopasse kontrollimatult, ei saa korduda, rõhutab Ülemkogu president. Eurooplastele turvatunde tagamiseks peaksid jõustruktuurid omavahel rohkem infot vahetama ja iga riik peaks tegema rohkem et võidelda radikaliseerumise vastu, märgib Tusk.

Tuski sõnul ei ole täna mõtet rääkida Euroopa Liidu institutsioonidele võimu juurde andmisest, ka mitte aluslepingu uuendamisest. Brüssel peaks toetama valitsuste kokkulepitud prioriteete, mitte peale suruma oma ideid. Samas peaksid pealinnad lõpetama Brüsseli süüdistamise ja võtma enam vastutust ka selle eest, mis valesti on läinud, märgib Tusk.

Vaatlejad ennustavad, et Bratislava kohtumiselt suuri politiilisi algatusi võrsumas ei ole, sest pealinnadel puudub üksmeel, millises suunas minna. Siiski jälgitakse tähelepanelikult, millise vastuvõtu pälvib taaselustatud mõte Euroopa suuremast kaitsekoostööst.

Peaminister Taavi Rõivas ütles täna Bratislavas Euroopa Liidu 27 valitsusjuhi ja riigipea mitteametliku kohtumise eel, et Euroopa Liidus ei ole puudu otsustest, vaid tulemustest.

“Euroopas teevad inimestele muret sõjalised konfliktid Euroopa Liidu lähiümbruses, terrorism, pidurdunud majandus ja mitmel pool kasvav tööpuudus ning migratsioonisurve,” tõi peaminister näiteid ja lisas, et ELi liidritelt oodatakse tegelikele probleemidele lahenduste leidmist.

“Kui tahame näha kasvu ning Euroopat jätkuvalt kõige võimsama majandusena maailmas, peame jääma avatuks. See tähendab vabakaubandust, siseturgu, ühendusi ning digitaalseid lahendusi,” ütles peaminister.

Toimetaja: Oliver Kahu



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: