Tusk euroliidu juhtidele: tuleb ausalt tunnistada, et tehtud on vigu ({{commentsTotal}})

{{1473998719000 | amCalendar}}

Euroopa riigipead ja valitsusjuhid kogunevad Bratislavas, et arutada, kuidas säilitada liidu ühtsus pärast brittide lahkumisotsust. Ülemkogu president Donald Tusk kutsub liidreid üles ausalt tunnistama, et on tehtud vigu.

27 euroopa liidrit, kõik peale briti peaministri Theresa May, kogunevad täna Bratislavas, et vahetada mõtteid brexitijärgse Euroopa Liidu tuleviku üle, vahendasid ERR-i teleuudised.

"Me ei tule Bratislavasse üksteist lohutama," ütles Donald Tusk tippkohtumise eel - ainus mõistlik lähenemine saab olla brutaalselt aus olukorra hindamine.

Ülemkogu president esitab täna valitsusjuhtidele teekaardi, mis peaks aitama ohjes hoida euroskeptilisi tundeid ja hoidma ära Euroopa edasise lõhenemise.

Tuski prioriteetide nimekirjas on esikohal välispiiride kaitse: möödunud aastal nähtud kaos kus sajad tuhanded sisenesid Euroopasse kontrollimatult, ei saa korduda, rõhutab Ülemkogu president. Eurooplastele turvatunde tagamiseks peaksid jõustruktuurid omavahel rohkem infot vahetama ja iga riik peaks tegema rohkem et võidelda radikaliseerumise vastu, märgib Tusk.

Tuski sõnul ei ole täna mõtet rääkida Euroopa Liidu institutsioonidele võimu juurde andmisest, ka mitte aluslepingu uuendamisest. Brüssel peaks toetama valitsuste kokkulepitud prioriteete, mitte peale suruma oma ideid. Samas peaksid pealinnad lõpetama Brüsseli süüdistamise ja võtma enam vastutust ka selle eest, mis valesti on läinud, märgib Tusk.

Vaatlejad ennustavad, et Bratislava kohtumiselt suuri politiilisi algatusi võrsumas ei ole, sest pealinnadel puudub üksmeel, millises suunas minna. Siiski jälgitakse tähelepanelikult, millise vastuvõtu pälvib taaselustatud mõte Euroopa suuremast kaitsekoostööst.

Peaminister Taavi Rõivas ütles täna Bratislavas Euroopa Liidu 27 valitsusjuhi ja riigipea mitteametliku kohtumise eel, et Euroopa Liidus ei ole puudu otsustest, vaid tulemustest.

“Euroopas teevad inimestele muret sõjalised konfliktid Euroopa Liidu lähiümbruses, terrorism, pidurdunud majandus ja mitmel pool kasvav tööpuudus ning migratsioonisurve,” tõi peaminister näiteid ja lisas, et ELi liidritelt oodatakse tegelikele probleemidele lahenduste leidmist.

“Kui tahame näha kasvu ning Euroopat jätkuvalt kõige võimsama majandusena maailmas, peame jääma avatuks. See tähendab vabakaubandust, siseturgu, ühendusi ning digitaalseid lahendusi,” ütles peaminister.

Toimetaja: Oliver Kahu



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: