Palupera elanikud tahavad jagada valla kahe keskuse vahel pooleks ({{commentsTotal}})

Palupera ja Otepää kandi valdade võimalik liitumine mõjutab korraga nelja maakonda. Palupera valla rahvas soovib jagada omavalitsuse kahe tõmbekeskuse vahel pooleks, takistuseks pole seegi, et ühe poole seitse küla saaks kordades suuremat ühinemistoetust kui teised.

Kui tavaliselt on rahvas loid ühinemise suhtes arvamust avaldama, siis praegu Valgamaale jääv Palupera vald on üle Eesti suur erand. Rahvaküsitlusel osales üle 40 protsenti vähemalt 16-aastastest vallakodanikest. Veelgi selgem on aga tulevikuvaade, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Valla 14 küla jagunevad täpselt pooleks. Ligi 90 protsenti Hellenurme kandi inimestest soovib ühineda Elva ja samuti ligi 90 protsenti Nõuni poole elanikest Otepää vallaga.

Palupera vallavolikogu langetab otsuse lähipäevil, kuid rahva nii veenvat seisukohta oleks keeruline eirata.

"Mingeid kahe piirkonna vastuolusid pole me küll tunnetanud. Pigem on suguvõsa ja sõpruskond jäänud ühele poole metsa lähedasemaks ja eks sellest tulenevalt ja tõmbekeskustest lähtuvalt need küsitlustulemused sellised tulid," rääkis vallavanem Terje Korss.

Peagi möödub 40 aastat ajast, mil Nõuni kandi külad Paluperaga liideti. Nii on kahel kogukonnal olnud ühe valla sees erinevad tõmbekeskused. Hellenurme kandi lapsed käivad Palupera koolis ja Nõuni lapsed Otepääl.

"See on meil ikkagi vana harjumus, et meie pool läheb Otepääle - oleme kõik seal koolis käinud ja lasteaed on siin. Teine pool vallast sõidab Elva poole. Vähetähtis pole ka see, kus inimene käib surnuaias, apteegis ja perearsti juures," rääkis Nõuni kultuurimaja perenaine Marika Viks.

Rahaga on aga nii, et praeguse vallakeskuse rühmas olevad külad saavad kordades suuremat ühinemistoetust kui teine pool.

"Kes elavad neis külades, mis tulevad Otepää poole, saavad liitumistoetust inimese põhiselt ehk 100 eurot inimese kohta. Vahe on umbes kuuekordne, mis ühe valla elanikud saavad," ütles Otepää vallavanem Kalev Laul.

Otepääle on aga tekkimas ühisomavalitsus praegu kolme maakonda jäävaist valdadest - lisaks Otepääle Valgamaalt ka Sangaste ning Võrumaalt Urvaste ja Põlvamaalt Kanepi. Lõplikku otsust veel pole.

"See, milles kõik oleme üksmeelele jõudnud, on, et tulevase valla nimi saab olema Otepää vald ja keskusega siin, Otepääl," kinnitas Laul.

Nii võib juhtuda, et Otepää vald hakkab tulevikus kuuluma Võru- või Tartumaale.

Toimetaja: Merili Nael



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: