Minister: pensionisüsteem näitab kõige selgemini, millised meie probleemid on ({{commentsTotal}})

Sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna sõnul tuleb Eestis tähelepanu pöörata kõigile demograafia probleemidele ning pensionisüsteem näitab kõige selgemalt ära, millised need probleemid on.

Tsahkna selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et analüüside kohaselt peaks aastal 2040 olema Eestis pensioniiga umbes 70. eluaasta juures, et oleks võimalik maksta enam-vähem samasuguseid pensioneid nagu täna.

Ministri sõnul on tal hea meel, et olukorra üle tõsiselt arutatakse. "Täna oli valitsuskabinetis tõsine arutelu ja võeti põhimõttelised suunad, kus tunnistati, et, jah, see pensionisüsteem pole jätkusuutlik ja me peame tegema otsuse," sõnas ta.

"Kuu aja pärast otsustame pensionireformi üle ja just läbi nende otsuste, et me läheme vaatama, mis on oodatav keskmine eluiga, anname suurema paindlikkuse, et inimesed ise saaksid valida ja vaatame, et pensionid oleksid võrdsed. Aga igal juhul pensionid peavad olema vähemalt samaväärsed kui täna," lisas ta.

Vastates saatejuhi kommentaarile, et võib-olla peaks pensioniea tõstmise asemel rääkima sellest, kuidas inimesed oleksid tervemad, ütles Tsahkna, et tema ülesanne oli välja tuua pensionisüsteemi nõrkus. Ta lisas aga, et samal ajal käib ka debatt selle üle, kuidas rahastada haigekassat, kuidas inimesed oleksid tervemad.

Tsahkna sõnul on tema enda südameasi aga see, kuidas eestlastel sünniks rohkem lapsi.

 "Haigekassa arutelu pöörab tegelikult ka tähelepanu sellele, kuidas me oleksime tervemad. Nii et me tegelikult peame vaatama kõiki demograafia probleeme, mis meil on. Täna on need alasti laua peal ja pensionisüsteem näitab kõige ilusamini, kõige selgemalt, millised need probleemid on," märkis minister.

Tsahkna lisas, et pensioniea tõus on paratamatus igal pool, mitte ainult Eestis.

"Tähtis on see, et inimesed oleksid aktiivsed, terved, aga veelgi tähtsam on see, et me saaksime aru, et need põhjused on kõik sellepärast, et meil on liiga vähe lapsi," ütles Tsahkna.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema